Andke allkiri laste seksuaalse ärakasutamise vastu! (3)

Andke allkiri laste seksuaalse ärakasutamise vastu!

 

Usun, et suur osa eesti inimestest on andnud mõne positiivse nähtuse või ettevõtmise toetuseks allkirja. Just nagu on meist igaüks tundnud protestivaimu ja vajadust öelda oma kindel ei ebameeldivatele nähtustele. Kas ja kuivõrd kodanikku kuulatakse, sõltub paljugi protesti tugevusest, mis omakorda sõltub kodanikuühiskonna arengust.

Kuid teatud nähtused on n-ö piiriülesed ja nõuavad paljude rahvaste jõupingutusi – kollektiivset ei-d. Üks nendest on laste seksuaalne ärakasutamine ja kuritarvitamine – kõige õõvastavam vägivald laste vastu.

Ligikaudsed arvud

Kui palju selliseid juhtumeid Eestis, Euroopas, maailmas esineb, on raske, et mitte võimatu öelda. On teada, et erinevus juhtumite vahel, mille kohta on esitatud kaebus, ja tegelikult toimepandu vahel, on suur. Kaebust esitavad siiski põhiliselt perekonnaliikmed, lastele lähedased isikud või lastekaitsespetsialistid. Kui on aga tegemist nn tänavalapsega, siis ei ole kedagi, kes teda kaitseks. Veelgi enam, tema kaitsetust seisundist võidakse võtta viimast ja teda põhjalikult prostitutsioonile kallutada. Missugune allakäigutrepp sellest alguse saab, on ajakirjanduses palju räägitud. Tegemist on paljudel juhtudel otsese surmalõksuga.

Kuigi laste kaitsmine vägivalla, eriti seksuaalse vägivalla eest on Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlamendi ammune prioriteet, algatas rühm europarlamendi liikmeid eesotsas minu fraktsioonikaaslase Jules Maateniga selle aasta juunikuus üle-euroopalise allkirjade kogumise kampaania “Ütle EI” (SayNo campaign).

Üks asi on kõrgete kogude otsused, teine rahva tugev hääl. Nii tugev, et seda kuuleksid Euroopa Liidu liikmesriikide valitsused, Euroopa Liidu institutsioonid ja kogu maailm.

Seda enam, et sel aastal toimub Rio de Janeiros maailmakongress, kus on tulipunktis just laste seksuaalse ärakasutamise küsimused.

Probleem teravneb

Viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud seksiturism on kaasa aidanud laste seksuaalse ärakasutamise juhtumite sagenemisele. Anonüümne keskkond, sotsiaalse kontrolli puudumine, vaesus – need on põhilised tegurid, mis aitavad kaasa seksuaalkurjategijate vabale käitumisele.

Probleem muutub iga aastaga aktuaalsemaks. Küllap on tähelepanelikud televaatajad pannud ka Eestis tähele uudiseid, kuidas üle ilma otsitakse taga pedofiile, kes on pannud laste kallal toime seksuaalkuritegusid. Igas terve mõistuse ja hingeeluga inimeses saavad need tekitada vaid tülgastust ja soovi, et kurjategija saaks karistatud.

Nii mõneski riigis, näiteks Tais või Sri Lankal, on lasteprostitutsioon omandanud sellised mõõtmed, et seda võetakse ka sealsete jõustruktuuride poolt kui midagi määratut, millega on täna juba raske, kui mitte võimatu võidelda.

Tuletagem meelde 15 aasta taguseid meie riigi otsustajate õlakehitusi ja ükskõiksust, kui spetsialistid hoiatasid HIV/AIDS-i või narkomaania ulatusliku leviku eest. Tagajärjeks on, et täna on meil nendega võidelda ja nende levikut takistada tunduvalt raskem ja sadades kordades kulukam.

Kuid selleks, et näha laste seksuaalset ärakasutamist, ei ole vaja minna Eestist kaugele. Seksuaalselt kuritarvitatud Eesti laste abistamiseks on loodud vastavad tugikeskused Tartus ja Tallinnas ning töö vähesuse üle nad ei kurda. Elu on aga näidanud, et analoogseid keskusi oleks vaja ka teistesse paikadesse. Eestis tuvastatakse igal aastal paarsada last, keda täiskasvanud kasutavad piltlikult öeldes seksileludena. Kui palju on aga tuvastamata juhtumeid, kui palju lapsi on jäetud oma hirmsa murega üksi või kui palju on pedofiile, kes karistamatust tunnetades edasi tegutsevad?
Laste seksuaalsele ärakasutamisele tuleb reageerida ja see nõuab meie kõigi osavõttu.

Deklaratsioonile allkirja andes toetad järgmisi põhimõtteid ja tegevust:
programmide algatamist, mis selgitavad välja seksuaalse ärakasutamise ohvrid ja kaitsevad neid;
lastele selliste teadmiste andmist, et nad oskaksid vältida suhteid, mis võivad viia seksuaalse ärakasutamiseni;
seadusandlike meetmete algatamist, mis aitaksid ära hoida laste seksuaalset ärakasutamist;
infovahetust riikide vahel, et jälgida seksuaalkurjategijate ja pedofiilide liikumist;
tuntud või potentsiaalsete seksuaalkurjategijate reisimise piiramist;
ressursside olemasolu, et takistada vajadusel pedofiile, ükskõik kus nad ka parajasti ei viibiks.

Deklaratsioonist saab põhjalikumalt lugeda leheküljel www.sayno.eu ja samas anda ka oma allkiri. Lapsed vajavad kaitset, nii siin Eestis kui ka laias maailmas. Ja küllap survestab allkirjade hulk e rahva tahe ka otsustavamaid samme ette võtma meie oma riigi valitsustki.

Print Friendly, PDF & Email