Saarlased viisid oma leiva ja sauna esimesele küüslaugufestivalile

Saaremaa Saunade müügijuhi Kristiine Vahtramäe sõnul tutvustavad saarlased oma saunasid paljudel laatadel.

Laupäeval Jõgeval spordikeskuse territooriumil korraldatud Eesti esimesel küüslaugufestivalil oli tunda ka Saaremaa hõngu. Laadal müüsid oma kaupa ka saarlased, põllumajandus- ja meelelahutussündmuse päevajuhiks oli Saaremaalt võrsunud raadioajakirjanik Madis Ligi.

Meelelahutusettevõtja Aimar Pihlak otsustas esimese Eesti küüslaugufestivali korraldada Jõgeval põhjusel, et külmarekordite tõttu kutsutakse seda linna Eestimaa külmapooluseks ning maitse- ja ravimtaim küüslauk on tõhus vahend ka külmetushaiguste ravimiseks ja ärahoidmiseks.

Küüslaugufestivali laadal müüsid küüslauku ja teisigi köögivilju põllu- ja aiapidajad erinevatest Eestimaa paikadest. Mitmest piirkonnast esitati ka küüslaukusid suurima küüslaugu konkursile. “Saaremaalt küüslauke Jõgevale siiski toodud pole, “ teadustas festivali päevajuht, Saaremaa juurtega raadioajakirjanik Madis Ligi.

“Küüslauku kasvatakse nii seal- kui ka siinpool Suurt väina, kuid rohkem ikka Lõuna-Eestis ja eriti Peipsi järve ääres. Küllap nendest paikadest pärit küüslauku kõige rohkem laadale jõudiski. Kindlasti sobib küüslauk hästi kokku Saaremaa silgu ja õllega. Kui neid suupisteid mõistlikul hulgal tarvitada, tõuseb tulu nii meelele kui ka keelele,” rääkis ta.

Staažikas pulmavanem ja peojuht Madis Ligi märkis, et küüslaugufestivali kutsus teda juhtima selle ürituse algataja ja peakorraldaja, meelelahutusettevõtja Aimar Pihlak. “Olin nõus, sest olen oma ajakirjanikutöö tõttu puutunud kokku inimestega, kes kasvatavad köögivilju, sealhulgas küüslauku. Usku ürituse õnnestumisse andis seegi, et selliste festivalide korraldamine on traditsiooniks ka Soomes, Poolas, Ameerika Ühendriikides, Ungaris ja teisteski riikides.”

Laadaplatsil hakkas silma ka samanimelises firmas ehitatud Saaremaa saun. “See saun on ehitatud kuusepuust ja soojust jätkub siia piisavalt igal aastaajal,” selgitas firma Saaremaa Saunad müügijuht Kristiine Vahtramäe klientidele, kes sauna kohta rohkesti küsimusi esitasid. “Saaremaal on kõvad leilivõtjad ja me oskame saunakultuurist igas mõttes lugu pidada,” lisas energiline naine.

Kristiine Vahtramäe märkis, et saarlased tutvustavad oma saunasid paljudel laatadel ja messidel ning Jõgevalgi ei oldud esmakordselt. “Mullegi on Saaremaa saunad juba tuttavad ehitised, mida võis näha ka meie linnas detsembris korraldatud puupäeval. Saaremaa on teada tublide ja kangete inimeste poolest ja loodetavasti kohtame meretagust rahvast meie linna üritustel edaspidigi,” ütles Jõgeva linnapea Viktor Svjatõšev.

AS-i Saaremaa Leib müügilettide juures olid aga sedavõrd pikad järjekorrad, et müüjannadel polnud aega juttu rääkidagi. “Mina ostsin pätsi Saaremaal küpsetatud Borodino leiba ja pehmet kollast saia. Ostan neid pagaritooteid alati kaasa ka siis, kui Saaremaal esinemas käin. Muide, saarlaste hulgas on ka andekaid artiste nagu näiteks Abruka Maali alias Lea Kuldsepp. Kui Jõgeval järgmine kordki küüslaugufestival või mõni teine pereüritus korraldatakse, võiks temagi esinema kutsuda, sest siis ei puuduks seal ka mahlane saare huumor,” rääkis mustkunstnik Tõnu Ojavee.

Jaan Lukas