Sellest, et niigi vähemaks jäävate laste kõhu arvelt kokkuhoidmine ei ole kõneväärt teema, saavad kohalikud vallajuhid õnneks aru. Vastupidiselt riiki tüürivatele isandatele-emandatele. Kelle kõht on ju täis.
Kui transporditemaatika puhul järgnes omavalitsuste rahakoti kallale mineku plaanile kohe õigustatud hädakisa, ei hakka koolitoiduks lisaraha leidmise teemal keegi üldse vaidlema.
Laps peab kõhu täis saama. Ja selle raha omavalitsused oma niigi õhukesest rahakotist ka leiavad. Kuigi ei peaks.
Riigi kokkuhoiupoliitika on mõnes mõttes ikka veider. Mõni otsustaja peaks mõtlema, kas ta oma koduse eelarvekitsikuse korral hoiaks kokku lapse kõhu või pigem omaenda isiklike vajaduste rahuldamise pealt.
Tahaks näha, kes ütleks oma lapsele, et kuule poiss, söö täna vähem. Mul on raha mujal vaja.
Kui vaadata, kui palju on riigiametites inimesi, kes lihtsalt tagumikke laiaks istuvad ja paljud neist omale lihtsalt pensionilisa teenivad, täisrakendusega töötavad ehk tunni-poolteist päevas, siis mõtled küll, et riik on sotsiaalhooldeasutus, et neid inimesi pensile ei saada, vaid laseb neil olla. Ja veel staazhitasusid saada (ja muid hüvitusi) ja puhkust neil pea pool suve (ja nooremad oma põhitöö kõrvalt asendagu neid). Ja kui selle kõrval lugeda uudist, et laste toiduraha kärbitakse, no siis küll ei saa aru, mis riik see selline on… Pensionäridest valijate ees kummardujate riik, aga mitte jõuliste ja julgete otsuste riik… Peab vist siit riigist üldse jalga laskma.
just, lubadusi laste heaks ei täida ükski erakond, elagu töötavad pensionärid
lastest on saanud vahend võimule pääsemiseks – oh neid lubadusi!
Aga TEGELIKULT ei hooli ju riik nende heaolust