Pihtla tee 43 kinnistu naabrid on uue korruselamurajooni vastu (1)

Pihtla tee 43 kinnistu naabrid on uue korruselamurajooni vastu

AVALIK HUVI: Linnavalitsuse kinnitusel on detailplaneering oluline seetõttu, et selle alusel toimub Raudtee tänava läbimurre Pihtla teeni, mis loob Smuuli– Raudtee–Talve tänava kaudu sujuvamad ühendused linna põhja- ja lõunaosa vahel.

Enam kui kakskümmend Piht-la tee 43 asuva nn “Parketi” kinnistu naabruses elavat inimest tegid Kuressaare linnavolikogule avalduse lükata tänasel volikogu istungil edasi Pihtla–Talve–Raudtee detailplaneeringu kehtestamine.

Avaldusele allkirja andnud ümbruskonna elanike sõnul ei ole linnavalitsus andnud neile võimalust mõistliku aja jooksul tutvuda detailplaneeringut puudutavate dokumentidega, mistõttu pole neil ka võimalust kujundada ja kaitsta oma seisukohti.

“Sellest tulenevalt palume volikogul detailplaneeringu menetlemine peatada, et oleks võimalik materjalidega tutvuda ja oma seisukohad saata,” öeldakse linnavolikogule läkitatud kirjas.

Hoonestus ei sobi?

2003. aasta jaanuaris algatatud Pihtla–Talve–Raudtee detailplaneeringu maa-ala asub Pihtla tee ääres ja selle suurus on 4,3 hektarit. Alale planeerib OÜ Saare Arendusbüroo Grupp muuhulgas kuut korterelamut ja ühte ärihoonet, samuti on alal üks äri- ja elamumaa segakrunt. Hoonestus on planeeritud 2–3-korruselisena, kõrgusega 9–12 meetrit maapinnast.
Avaldusele allakirjutanud on veendunud, et maa-alale kavandatav hoonestus ei sobi piirkonnas olemasoleva hoonestusega ning halvendab naabruses elavate inimeste elukeskkonda.

“Käesoleva detailplaneeringu menetlemisel ei ole kohalik omavalitsus põhjendanud, miks on Pihtla tee 43 kinnistu omaniku huvi rajada planeeritavale maa-alale korruselamud kaalukam kui detailplaneeringule vastuväiteid esitanud isikute huvi näha oma naabruses väikesemahulist hoonestust,” öeldakse avalduses. “Kinnitame veel kord, et me ei ole mõistliku arendamise vastu, vaid oleme valmis toetama planeeringut, mis lubab piirkonda ehitada madalaid, kuni 2-korruselisi individuaalelamuid.”
Avalduse esitajad ei ole rahul ka linnavalitsuse põhjendustega küsimuses, mis puudutab ettevõtluse segahoonestusala sihtotstarbe muutmist elamu-, äri- ja sotsiaalmaaks.

“Linnavalitsus väidab, et üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala ettevõtluse segahoonestusala, seejärel aga märgib, et arvestama peab ka Piht-la tee 43 kinnistu omaniku ootustega ja eelteadmisega. Millel põhinevad Pihtla tee 43 kinnistu omaniku ootused ja eelteadmised, asudes koostama üldplaneeringuga vastuolus olevat detailplaneeringut ja planeerides ettevõtluse segahoonestusalale korruselamuid,” küsitakse avalduses.

Korruste arv vähenes

Linnavalitsus põhjendab maakasutuse sihtotstarbe muutmist asjaoluga, et otsest vajadust tootmismaa funktsiooni säilitamiseks alal ei ole.
Linnavalitsuse sõnul arvestab detailplaneering üksikisikute erahuvisid maksimaalselt, sest uusehitiste korruste arvu on vähendatud esialgselt neljakorruseliselt hoonestuselt 2–3- korruseliseni ning suurendatud on haljastuse ja eraldavate piirdeaedade kõrguse nõudeid.

Planeering võib jõuda kohtuseinte vahele

Kuressaare abilinnapea Urmas Sepp ütles viimasel linnavolikogu ehitus- ja keskkonnakomisjoni koosolekul, et Parketi kinnistu naabritel on võimalik planeeringu osas ka kohtusse pöörduda.

“See on analoog Merikotka 1 planeeringuga (kaubanduskeskuse ehitamise plaan Tuulte Roosi – toim), kus ei jõutud kokkuleppele. Oli eriarvamusi linnaga, kuid kui maavanem on andnud heakskiidu, siis volikogu otsustada on, kas planeering kehtestada või mitte,” rääkis Sepp.

Ka Pihtla tee 43 osas kuulas maavalitsus järelevalve korras linna ja elanike arvamuse ära. Planeeringut parandati ja maavanem andis heakskiidu. “Elanikel on võimalus pöörduda kohtusse otsuse tühistamiseks,” nentis Sepp.

Print Friendly, PDF & Email