Eile Saare maavalitsuses toimunud ühistranspordialasel nõupidamisel tegi maavanem kohalike omavalitsuste esindajatele ettepaneku moodustada maakonnasisese reisijateveo paremaks korraldamiseks ühistranspordikeskus ning omavalitsuste ühine bussifirma.
Maavanem Toomas Kasemaa ütles Oma Saarele, et praegu tegelevad maakonnasisese ühistranspordi korraldamisega maavalitsus ja teatud määral ka kohalikud omavalitsused.
“Kui aga riik koos omavalitsustega asutaks piirkondliku ühistranspordikeskuse,” rääkis Kasemaa, “võimaldaks see kindlasti senisest paremini võtta reisijateveo korraldamisel arvesse meie piirkondlikke iseärasusi ja kogu ühistransporti otstarbekamalt korraldada.”
Kasemaa sõnul on praegu kehtivas ühistranspordiseaduses olemas säte, mis võimaldab piirkondliku ühistranspordikeskuse loomist.
“Minule teadaolevatel andmetel tegutsevad säärased keskused näiteks juba Harju- ja Järvamaal,” lausus maavanem.
Kuna aga ühistranspordiseaduses on säte, mis keelab piirkondlikul ühistranspordikeskusel vedaja funktsioonide täitmise, siis tegi maavalitsus eilsel nõupidamisel valdadele veel ka ettepaneku moodustada üheskoos spetsiaalne äriühing, mille ülesandeks oleks reisijateveo teenuse osutamine.
“Kõnealuse äriühingu pluss on, et tema majandustegevus oleks täielikult maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste kontrolli all,” selgitas Toomas Kasemaa. “Miinuseks on aga asjaolu, et säärase äriühingu loomine nõuab suurt ressurssi ja pealegi vähendaks see maakonnasiseselt ettevõtluse aktiivsust ühistransporditeenuse osutamise turul.”
Küsimusele, kuidas Saare maakonna omavalitsusjuhid maavanema tehtud ettepanekutesse suhtusid, vastas Kasemaa: “Tänasel (s.o eilsel – toim) nõupidamisel nad erilist vaimustust küll välja ei näidanud. Kuid eks nad võtavad nüüd aja maha, kaaluvad meie ettepanekuid ja juba septembrikuus tuleme sama teema juurde kindlasti tagasi.”
Mis on ühistranspordikeskus?
Ühistranspordiseadusese mõistes on piirkondliku ühistranspordikeskuse ülesanne on tagada elanikele keskuse asutajate ettenähtud tegevuspiirkonnas, selle territooriumi haldusjaotusest sõltumata, soodsamad ja majanduslikult tõhusamad ühistransporditeenused, mille aluseks on ühtne liinivõrk, kooskõlastatud sõiduplaanid ning ühtne piletisüsteem. Piirkondlik ühistranspordikeskus ei või täita vedaja funktsioone.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Haldusreformi üritatakse Eestis suunata präänikute ehk ühinemistoetuse kaudu. Isiklikult arvan, et lisaks präänikule peab täpsemalt ära jagama avalikud ülesanded, nende standardid ja rahastamisallikad riigi keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel. Näitena võib tuua paljukajastatud ühistranspordi, selle korralduse ja vastutuse.
“Kui aga riik koos omavalitsustega asutaks piirkondliku ühistranspordikeskuse,” rääkis Kasemaa, “võimaldaks see kindlasti senisest paremini võtta reisijateveo korraldamisel arvesse meie piirkondlikke iseärasusi ja kogu ühistransporti otstarbekamalt korraldada.”
Jutuks hea küll, üks samadel alustel “ühistranspordikeskus” juba on (oli) – Kuressaare Bussijaam. Hommikul ja õhtul pole võimalik isegi bussiaegu teada saada – mis iseärasuste arvestamisest või otstarbekusest saab jutt olla.
Vallajuhtidel ei ole haugi mälu, et juba oleks ununud, kuidas linn OÜ Kuressaare Bussijaam ärastas.
Riik tahab läbi omavalitsuste hakata jälle suureks äriühinguks AS Eesti Vabariik ja Sõbrad. Tulge mõistusele – mis on kõigi oma, see ei ole kellegi oma ja asi muutub veel hägusemaks. Sellega luuakse jälle mitu direktori ametikohta. Milleks ???
Nojah, hea, et alternatiividele mõeldakse ja kavas erafirmadele trääsa näidata. Samas kui ühel asjal on mitu omanikku, siis ei ole see kellegi oma ja vastutus hajub. Ja hakka nüüd kõiki ühisettevõtte asju volikogudes kinnitama, kus 90% inimesi, kes asjast midagi ei jaga ja emotsioonide ajel võib üks volikogu kogu asja põhja lasta. Kui oleks Saaremaal üks vald, siis oleks palju lihtsam, veeettevõte on juba mitme valla ühisettevõte, volikogude sõltuda. Isiklikult näeks ühistranspordisüsteemi sedasi, et bussid ja infrastruktuur kuuluksid riigile ja opereeriksid (piletimüük, kütus, bussijuhid jm) erafirmad. Nii, et busside ja infrastruktuuri kulud on riigi jaoks selgelt näha ja dotatsioonid opereerijatele väheneksid kordades ja bussid oleks uued ja ohutud. Eks siis opereerijad vaadaku, mitut tegevdirektorit ja raamatupidajat jms kaadrit vaja on, äkki piisaks siis ühest firmajuhist 80 bussijuhi peale. Praegu on asi üsna hägune, kontrollimatu ja läbipaistmatu ja dotatsioone pressitakse välja.