Volikogujuhid pooldavad suurvalda (16)

Volikogujuhid pooldavad suurvalda

 

Mida aeg edasi, seda enam tuleb jutuaineks Saaremaa liitmine üheks suureks vallaks. Paljude arvates oleks see päästerõngaks väiksematele ja väetimatele valdadele. Samas kardavad skeptikud, et siis jääks kohalik võim rahvast liiga kaugele. Omavalitsusjuhid, kellelt Oma Saar arvamust küsis, ütlesid, et aruteluga tuleks algust teha ning kui juba liituda, siis üheks suureks Saaremaaks.

Samal ajal kui suurel maal mitmed omavalitsused juba ühinevad, näib Saare maakonnas valitsevat ooteaeg. Maakonna 16 omavalitsusjuhist 14 olid arvamusel, et üheks suureks omavalitsuseks liitumise teemat peab lähitulevikus arutama hakkama.

Kui juba, siis üks ja suur

Maakonna suurim vald Kaarma on varem pidanud läbirääkimisi nii Pihtla kui ka Kärla vallaga, kuid kõik need üritamised on luhta läinud.
“Pisikestel valdadel läheb oma mätta otsas istudes igasuguste asjade organiseerimine tunduvalt keerulisemaks, kui asi väärt on,” arvas Kaarma volikogu esimees Margus Mägi.

Nii mõnigi omavalitsusjuht nimetas suure ühinemise eelisena just seda, et ühiselt saaks mitmeid asju teha paremini kui üksiküritajana.
“Küllap oleks see (suureks omavalitsuseks ühinemine – toim) ka valutum kui väikeste omavalitsuste omavaheline liitumine, sest alles jääksid praeguste nimedega piirkonnad, igas praeguses vallakeskuses jääksid tööle mõned inimesed, kelle poole on võimalik oma murega pöörduda,” nägi võimalikku tulevikku Kihelkonna vallavolikogu esimees Rene Reinsoo.

Aastaid tagasi räägitud mitme väikese valla ühinemise mõttel erilist perspektiivi ei tundu enam olevat, kuna siinsete omavalitsuste suuruse juures ei tule moodustuv vald piisavalt suur, et ühiselt kohalikku elujärge parandada. Torgu vallavolikogu esimehe Mihkel Undresti sõnul ei tea tema küll, miks keegi peaks tahtma Torgu vallaga ühineda, kuna seal on nii vähe inimesi ja vaid paar-kolm ettevõtet.

“See mõte, et võiks kellegagi ümbruskonnast ühineda, tundub natuke ajast maha jäänud olevat. Erilist mõtet ma sellel ei näe,” nentis Pöide volikogu esimees Mihkel Käärid.

Maakonna suurima omavalitsuse Kuressaare linna volikogu esimehe Toomas Takkise sõnul tuleb ühinemise peale mõelda, kuid samas märkis ta, et linn on piisavalt suur omavalitsus, et ise edukalt hakkama saada ning sestap ei ole teemat ka eriti torgitud. Küll aga näeb võimalikku tulevikku Kuressaarega seotult Ruhnu vallavolikogu esimees Vello Kümmel, kelle arvates võiks Ruhnu olla näiteks Kuressaare osa.

Suure valla eelisena nähti ka seda, et siis saaks ühiselt arutada ja otsustada praegu kogu maakonda puudutavaid küsimusi.
“Paljud Saaremaa küsimused saaksid lahenduse, mida nad seni saanud ei ole. Saaremaad ei esinda praegu keegi ning keegi ei suuda juhtida ka,” sõnas Leisi volikogu esimees Mart Mäeker. Tema sõnul ei ole enam jumet ka ideedel, mis nägid ette kahe omavalitsuse teket maakonda. Mäekeri kinnitusel jääb tõmbekeskuseks igal juhul Kuressaare ja see teeb ainuvõimalikuks suure ühinemise.

Võim kaugeneb

Suureks omavalitsuseks ühinemisel võivad aga skeptikute arvates tekkida probleemid, et kohalik omavalitsus kaugeneb rahvas ning inimesed ei saa kohapeal enam piisavalt teenuseid.

Nii Pihtla vallavolikogu esimees Tõnu Post kui ka Kärla volikogu esimees Toivo Vaik olid aga seda meelt, et võim ei peagi inimestel aia taga olema. “See aeg, kui keegi igal hommikul vallavanemale kättpidi tere andis, on ammu möödas,” ütles Vaik.

Salme volikogu esimehe Prits Libliku sõnul ei ole omavalitsused veel valmis ühinema. “Selleks ei ole vajadust,” märkis Liblik resoluutselt.
Kahtleval seisukohal on ka Orissaare vallavolikogu esimees Evi Männik, kes pigem pooldab mitme väikese valla ühinemist.

Omaette seisukohal on Muhu vald, kes on erinevad võimalused valla arengukavasse ka sisse kirjutanud. Volikogu esimehe Kadri Tüüri sõnul on Muhul suure vallaga ühineda keerulisem juba geograafilise eraldatuse tõttu. “Me võiksime siis juba ühineda ka oma sõprusvalla Sauega,” muigas Tüür.

Kõikide ühinemise pooldajate kinnitusel tuleb teemaga hakata tegelema tasapisi ning kogu asi üksipulgi läbi mõelda. Suuna suhtes peaks sisulise otsuse siiski ära tegema. “Sellest on viimasel ajal nii palju räägitud ja kirjutatud, et järgmisel omavalitsuste liidu koosolekul tuleks see teema üles võtta,” ütles Pihtla volikogu esimees Tõnu Post.

Print Friendly, PDF & Email