Külavanemad tunnevad puudust koostööst omavalitsustega

Kirjutavad:
Maaleht, 25.08.2008

Eesti külades napib külavanemaid ning seal, kus vanemad olemas, tuntakse puudust omavalitsuse toest ja küladevahelisest koostööst – neid ja teisi muresid arutati nädalavahetusel esimeses külavanemate suvekoolis.
Tänavu toimus esmakordselt üle-eestiline külavanemate suvekool, kus põhiteemadeks olid külavanema roll ning koostöö omavahel ja omavalitsustega. Võrumaal Haanjamehe talus toimunud koolitusel osales umbes 80 külavanemat.

Kuigi Eestis on 4436 küla, siis külavanemaid on vaid 1300. Samas tegutsevad paljudes külades ka külaseltsid.
Maaelu püsimajäämiseks peavad seal elama inimesed, kelle maale jäämise üheks põhjuseks võiks regionaalminister Siim Kiisleri sõnul olla rahvusliku uhkuse tunne.
“Just külavanemad saavad selle tunde tekkimisele kaasa aidata,” lausus Kiisler.

Külavanemate suvekooli projektijuht Mai Kolnes märkis, et vahepeal jäi külavanemate teema soiku, kuid mullu detsembris alustati uuesti koolitustega. Igas maakonnas viidi läbi seminarid, kus selgitati peamised valupunktid, millele suvekool püüdis ka vastuseid anda.

Kolnese sõnul soovivad külavanemad tihemini üksteisega suhelda, et jagada kogemusi ning oskusi. Nii on näiteks algajatel raskusi inimeste kaasatõmbamisega. Kuna külavanem ei ole ametikoht, siis kulude hüvitamine toimub läbi omavalitsuse, mis võib tekitada probleeme.

Külavanemad teevad oma tööd vabatahtlikult ning tasuta. Võimalus on saada kulude kompensatsiooni omavalitsusest. Kui muuta koht tasuliseks, siis poleks Kohtla vallavanema Etti Kagarovi sõnul ilmselt ühtegi külavanemat.

“Praegu tehakse seda tööd sisemise säraga, siis aga muutuks see kohustuseks,” leidis ta.

Kai Simson

Print Friendly, PDF & Email