Saaremaa kalatööstused töötlevad nii kohalikku kui ka sisseveetud toorainet

Saaremaa kalatööstused töötlevad nii kohalikku kui ka sisseveetud toorainet

TÄISLASTIS RANDA: Selle kalalaeva pardal pole merehõbedat. Paat randub Papisaare sadamas reisijatega Vilsandilt.

Nädal tagasi vahendas Postimees.ee Pärnu Postimehes avaldatud info sellest, et Eesti kalatööstused eelistavad hinnast tingituna välismaist kala.

Lõhed Norrast, angerjad Taanist, suitsulestad Lätist ja heeringakonservid Leedust – selline on meie toidupoodide valik, sest Eesti kala on liiga kallis. Kalatöötlejate sõnul ei suuda Eesti kala hind välismaise kauba omaga konkureerida, kirjutab Pärnu Postimees.

Vihterpalus asuva AS-i M. V. Wool kalatööstuse omanik Mati Vetevool kinnitas, et tema kalatööstus kasutab toorainena peamiselt välismaist kala. Et niisugust olukorda muuta, tuleks tema ütlust mööda üle vaadata riiklik kalanduspoliitika. Eesti kaluritele kehtestatud normid on rangemad nendest, mis on kehtestatud teistele, sealhulgas Euroopa Liidu kaluritele.

“Toome angerjat oma toodangu tarbeks Taanist ja Norrast ning valmistoodangu hind jääb 200 krooni kanti kilo, aga Saaremaal müüakse angerjat turul 400 krooniga,” tõi Vetevool näite.

Kala rohkus või vähesus sõltub ilmast ja ajast

Tõdegem, et nii Kuressaare kauplustes kui ka turul on mereandide sortiment päris rikkalik. Ent ka kodurandadest püütud värske kala hind on üsnagi krõbe. Kuuldavasti saab lesta kalurite käest paadist ostes kätte kaks ja pool kuni kolm korda odavamalt kui turult või poest. Tõsi, kaubandusettevõtetes peabki kaup kallim olema, sest hinnale lisanduvad transpordikulu, müüja palk ja muud kulud.

Millist kala aga eelistavad maakonnas tegutsevad kalatööstused, kas nad hoolivad ka rannavetekalurite püütud merehõbedast?
Saarte Kalurite Ühingu juhataja Hillar Lipu sõnul on see paratamatu, et osa kalatöötlemisega tegelevaid ettevõtteid kala mujalt sisse ostavad. “Toodangu mahud on neil suured ja meie vetes kõiki neid kalaliike, mida neil tarvis, ei olegi,” teavitas Hillar Lipp.

Varem aastakümneid ise kalapüügiga tegelenud Lipp märkis, et Saare- ja Hiiumaa rannavetes täheldavad kalurid edasist kalavarude vähenemist. “Vaatamata igasugustele ilujuttudele pole rannameestel enam suurt midagi püüda,” nentis Lipp.

Teadlased on aga teisel arvamusel. Juunikuus avaldas Eesti Päevalehe Ärileht kirjutise räimevarude kosumisest meie vetes.

Kalateadlaste viimase kalavarude hinnangu kohaselt on meie rannakaluritel põhjust rõõmustada, sest üheks nende põhiliseks püügiobjektiks olevate räimede hulk on meie vetes kasvuteel. Võrreldes teiste piirkondadega on kõige magusam püügikoht endiselt Liivi laht. “Tänu 2005. aasta arvukale põlvkonnale on Liivi lahe räime kudekari praegu pea veerandi võrra suurem pikaajalise keskmise tasemest,” rääkis Eesti mereinstituudi teadur Olavi Kaljuste.

Samuti on tema sõnul Hiiumaa ja Saaremaa avamereosades räimede hulk tasapisi jälle kosuma hakanud. “Selles piirkonnas on räimevarud viimastel aastatel kasvanud ning pikaajalise keskmise tasemest jääb nende hulk praegu kümne protsendi jagu allapoole,” sõnas Kaljuste. “Võib öelda, et madalseisust on seal üle saadud. Liivi lahe puhul taastumisest rääkida ei saa, kuna seal on varud läbi aastate stabiilselt heas seisus olnud.”

Ösel Fish OÜ on suures osas truuks jäänud kohalikule kalale

Nasval tegutseva kalatöötlemisfirma Ösel Fish OÜ juhataja Ever Lipp hindas kohaliku kala osatähtust firma tootmismahust ehk kogu toormest umbes 25 protsendiga.

“Räime- ja kilutoodete valmistamisel kasutame tootmisprotsessis üsna palju käsitööjõudu. Kvaliteetse toote saamiseks on see vajalik. Kogemustega inimesi meil jagub, oleme neid hoidnud,” teavitas Ever Lipp.
Ösel Fish ostab räime ja kilu nii traalpüügiga tegelevatelt kalameestelt kui ka rannavetekaluritelt. “Kevadel küsivad rannapüügimehed liiga kõrget hinda. Siis läheb nende väljapüütud kala peamiselt turgudele. Tööstused sel ajal neilt ei osta. Suve poole, kui hinnad langevad, siis küll. Üldiselt on rannavetepüük aasta-aastalt vähenenud ja selle peale loota ei tasu,” ütles firmajuht.

Saarlastele meelepärase lestaga varustab Ösel Fish Saaremaa tarbijate ühistu Rae, Tooma ja Orissaare poodi. “Lestast me ise midagi ei tee. Selle kala pakendame transporttaarasse ja viime poodidesse. Nii on ka teiste kohalike kaladega, mida kauplused väga edukalt müüvad. Kahjuks vähenevad väljapüügid iga aastaga. Kohaliku kalapüügi suuremaid miinuseid on stabiilsuse puudumine,” ütles Ever Lipp.

Imporditav tooraine jõuab Nasva tööstusse korrapäraselt. Forelli ja lõhet tuuakse Saaremaale töötlemiseks nii Soomest kui ka Norrast. “Heeringas ja heeringafilee on põhiliselt Islandi kaup. Ka suurt ja kvaliteetsemat räime oleme Soomest toonud,” andis Lipp teada.

Ösel Fish haldab ka Virtsu kalatööstust. Firma annab tööd kolmekümne kuuele inimesele. Ettevõtte sortimendis on enam kui 70 erinevat kalatoodet.
Vättal tegutsev OÜ Vettel ei tee kohalikust kalast midagi OÜ Vettel toob peaaegu kogu tooraine sisse välismaalt. Kui aga kalureil ahvenat pakkuda oleks, siis sellest kalast Vettel ära ei ütle. Ahvenasaagid pole Saaremaal aga kiita. Kuigi viimasel ajal on seda maitsvat leiva- või kartulikõrvast meie vetes jällegi mõnevõrra rohkem. Kohalikelt kalameestelt on Vätta tööstus ahvenat ka ostnud. Vettelis töödeldakse peamiselt Norra, Taani ja Soome kalakasvandustest toodud kala.

Valmistoodang viiakse Vättalt põhiliselt Soome. Üsna väike osa nõutavast kaubast jääb ka Eesti turule.

OÜ Saare Fishexport töötleb vaid koduvetest püütud kala

“Sada protsenti on meie oma kala, siinsetest vetest püütud kilu ja räim. Meil on oma püügilaevastik ja ostame teiste käest ka, nii traalpüügikalureilt kui ka rannameeste käest. Praegu jätkub nii kala kui turgu. Kõik on OK! Peaaegu kogu toodang, milleks on külmutatud kala, läheb ekspordiks – Venemaale, Ukrainasse, Rumeeniasse, Bulgaariasse, Valgevenesse, Moldovasse. Praegu me ei kurda. Oma kauba eest oleme raha ilusasti kätte saanud. Lääne poole ei ole me üritanud müüa. Seal on oma püüdjad. See on rohkem poolakate ja sakslaste pärusmaa. Lihtsam on idaturule müüa. Neist Rumeenia ja Bulgaaria kuuluvad Euroopa Liitu,” teavitas firma juhatuse liige Ivar Kiil.

OÜ Saare Fishexport annab tööd 60 inimesele. 60 protsenti ulatuses on OÜ Ösel Fish OÜ Saare Fishexpordi omanduses.

VRHL Mõntus turustab ainult kohalikku kala

Kalatöötlemisettevõtte VRHL juhatuse esimees Mihkel Undrest ütles, et tema ettevõte töötleb ja turustab ainult kohalikku kala. “Ühes kuus töötleme keskmiselt 400–500 tonni kilu ja räime. Kõik oleneb ilmastikust, kuidas me püüda saame. Meil on oma kalalaevastik ja külmhoone. Ise püüame ja töötleme ning turustame,” andis Mihkel Undrest teada.

Torgu volikogu esimehele Mihkel Undrestile kuulub ka Mõntu sadam, kus seisavad OÜ VRHL kalalaevad. Mõntus on ka külmhoone ning kalatööstus.
Mõntu sadama kaudu toimub ka parvlaevaühendus Ventspilsiga.

Üksikkaluritel napib turgu

Priidi Saar Sõrvest ütles, et sellel aastal on ta püügivetele saanud vähe. Küllap käiks elupõline kalur merel rohkemgi, aga mehe jutu järgi pole kala kuhugi panna. “Lestast olen ma ikka lahti saanud, aga ülesostjaid on vähemaks jäänud. Mandrilt enam mehed ei käi. Kohalikud vahendajad saavad vist oma kala ligemalt. Nõnda see asi läheb,” võttis Priidi Saar meretöö üsnagi nukral toonil kokku.

Kalalettidel kaupa jätkub

Üldiselt on Saaremaa suuremate poodide kalaletid üsnagi ahvatlevad. Sortimendi üle ei tohiks tarbijad kurta. Küllap saarlased teavad, et kala on tervislik toit. Lõpetuseks siiski mõned nõuanded Ösel Fishi kodulehelt.
Kala sisaldab kuni 20 % valku – see on täisväärtuslik valk, kuna sisaldab piisavalt kõiki asendamatuid aminohappeid. Kalatoidud on kergesti seeditavad. Kala on kui vitamiinipomm ja mineraalide allikas. 2–3 korda nädalas kala süüa on igati soovitatav!

Print Friendly, PDF & Email