Paatsas ei ela enam ühtegi selles külas sündinud inimest

Paatsas ei ela enam ühtegi selles külas sündinud inimest

PAATSAL JA TUIUL POLE VÄLJASUREMISOHTU KARTA: Mustjala vallavolikogu esimees, Paatsa küla Kärema talu peremees Toivo Lõhmus oli külade kokkutulekul veendunud, et arengupotentsiaali on mõlemal külal.

Laupäeval Paatsas Põllu talu õues toimunud Paatsa ja Tuiu küla praeguste ning endiste elanike kokkutulekul tõdeti, et Paatsa külas ei ela alaliselt enam ühtegi selles paigas sündinud inimest.

“Paar nädalat tagasi viisime me Mustjala kalmistule Saaru Selma, kes oli viimane siin sündinud ja elanud inimene,” ütles külaseltsi juhatuse liige, suviti oma sünnikodus elav Leili Rand.

Elanikest hõrenenud Tuiu küla vanimaks inimeseks on aga elupäevad kodukülas ja -talus elanud 87-aastane Amanda Pahapill, kes rõõmsameelsena ka kokkutulekul osales.

Õnneks kumbki küla veel väljasuremisohtu ei tunneta. Paatsa küla Kärema tallu kümmekond aastat tagasi elama asunud Lõhmuste pere vaatab tulevikku optimistlikult. Veisekasvatusega tegelev taluperemees Toivo Lõhmus on ka Mustjala vallavolikogu esimees, kes näeb kahe küla potentsiaali nii turisminduses kui põllumajanduses.

“Meil on Paatsa linnamägi ja Tuiu Rauasaatme mäed, kus arheoloogid hiljuti paarkümmend aastat tagasi ehitatud rauasulatusahjud korrastasid. Praegugi, kui neisse kohtadesse juhatavad viidad puuduvad, otsivad huvilised mõlemad ajaloolised paigad üles. Tahame korralikud viidad üles panna, need paigad ehk veelgi atraktiivsemaks muuta, taludele ühesugused sildid teha ja üht-teist mõlgub veel mõtteis,” teavitas Toivo Lõhmus.

Külavanem Kunnar Lüllel oli nii praegustele kui ka endistele külaelanikele edastada info rahvusvahelisest autospordisündmusest, mis septem-brikuu alguses Paatsa külavaheteel aset leiab. “Laupäeval, 6. septembril kihutavad meie küla teedel ralliautod. Rahvusvahelise rahvaralli korraldajad otsustasid võidusõitjad just Paatsa kurvilistele ja kitsastele kruusateedele kiiruskatsetele kutsuda. Pärast võidusõitu lubasid nad tee kenasti korda teha,” märkis külavanem Kunnar Lüll.

“Mis saab meil selle vastu olla, kui põnev vaatemäng kandikul koju kätte tuuakse,” tundis ka Toivo Lõhmus eelseisvast rallist oma koduküla teel heameelt.

1920-ndate aastate lõpus oli ligi paarisaja elanikuga Paatsas 42 suuremat või väiksemat talu. Praegu tegutseb külas vaid kaks tootmistalu. Kuuse talu peremees Kaido Eigo ja perenaine Aili Peel kasvatavad lambaid ja Käreme talul on veised. Kokkutulekupaiga, Põllu talu peremees Kunnar Lüll tegeles veel mõned aastad tagasi turistide võõrustamisega, kuid praegu teenib ta leiba kaugsõiduautojuhina Pärnus tegutsevas firmas.

“Vaatame, kuidas turism edeneb. Seda kompleksi saab ju siin edasi arendada, mis võimaldaks ka tulevikus Põllu talus külalisi majutada,” arvas külavanem.

Luhtse rannas suviti oma kenasti korrastatud sünnikodus elav Kalev Rüüs Kehtnast meenutas aega, mil kodurand sarnanes lausa tööstuslikule linnaosale. Mõne kilomeetri kaugusel olevast Möldri saeveskist veeti lauad ja plangud randa, kust kohalikud mehed need vastavate praamidega reidil seisvatele aurikutele transportisid. Selle tööga teenis endale elatist vähemalt paarkümmend inimest.

Heinrich Tisler imestas, kui “kitsid” olid vanad paatsalased oma lastele nimede panekuga. Külas elasid meestest näiteks peamiselt Jaanid, Sassid (Aleksandrid), Mihklid, Eduardid ja Toomad. Veel teadis koduloohuviline Heinrich Tisler sedagi, et omal ajal olnud külas ka kirik. See seisnud Paatsa maalinna kõrval. “Seda pole isegi entsüklopeedias kirjas,” tähendas Tisler.

Üllatusesinejaks oli tantsutrupp Sädemed, mille koosseisus demonstreeris kohaletulnutele kõhutantsu ka kaks Paatsa küla neidu Annika ja Triin Lõhmus. Truppi juhendab Saaremaa aasta ema 2008 Liilia Ader. Vahest oli üllatus seegi, et oma pilli järgi pani külainimesed tantsima muusikaakadeemia õppejõud Tiina Selke ja paljudel juhtudel võttis eestlauljana ühislaulu üles Saue vallavanem Mati Tartu.

Print Friendly, PDF & Email