Muinsuskaitseamet kaardistab XX sajandi arhitektuuri

Muinsuskaitseamet kaardistab XX sajandi arhitektuuri

VAJAB KAITSMIST: 1912. aastal valminud Tornimäe kauplusehoone on oma originaalsuse säilitanud siiani.

Nõukogudeaegse Eesti arhitektuuri ühe tähelepanuväärse näite, Sakala keskuse lammutamine Tallinnas ajendas muinsuskaitseametit võtma meetmeid XX sajandi arhitektuuripärandi kaitseks. Esimese sammuna kaardistatakse huvitavamaid nõukogudeaegseid, aga ka eesti- ja tsaariaegseid hooneid ning selgitatakse välja kaitsmist väärivad alad.

Töörühma ühe liikme Lilian Hansari sõnul teevad inventeerijad selle aasta lõpuks ettepaneku, millised hooned tuleb võtta kaitse alla või arvele.
“Asi tõusis päevakorda juba eelmisel aastal põhjusel, et nõukogudeaegsetest ja ka ennesõjaaegsetest objektidest ei ole paljud väärtuslikud rajatised kaitse all,” märkis Hansar, lisades, et põhiajendiks sai nõukogudeaegse ehitise, Sakala keskuse, lammutamine Tallinnas.

Hansari sõnul tuleb kõigepealt arhiivis tööd teha, selgitamaks, mida on objektidest seal tallel. “Seejärel teeme ettepaneku, kas võtta hoone kaitse alla või arvele,” selgitas Hansar.

Muinsuskaitseametil on väärtuslikest, kuid kaitse alla võtmata objektidest nimekiri ning kui kellelgi tekib mingi hoonega, mida näiteks tahetakse lammutada või ümber ehitada, probleeme, siis tuleb pöörduda muinsuskaitseinspektorite poole, kes asja kontrollida võtavad. Töörühma üheks ettepanekuks on miljööväärtuslike alade koostamine ja kaardistamine.

Kaitse programm keskendub perioodile 1870–1991

XX sajandi ehituspärandi kaitsmine on üks problemaatilisemaid valdkondi muinsuskaitses ja seda enamikus maailma riikides. Peamise põhjusena tuuakse välja, et see on veel väga noor pärand. Teise maailmasõja järgse ehk nõukogudeaegse arhitektuuri hindamisel lisanduvad veel ideoloogilised ja isiklikud põhjused. Oluline on mõista, et hoolimata nii isiklikest läbielamistest kui ka meelestatusest nõukogude aja suhtes, on tolleaegne ehituspärand siiski n-ö ajalooline dokument, mida peab säilitama tulevastele põlvedele.

Töörühma väljapakutud nimekiri on komisjonile arutlusobjektiks. “Kui keegi kuskil teab mingit hoonet, mis on veel originaalne ja vajaks kaitse alla võtmist, siis andke teada,” märkis Hansar.

Kaardistatud hooned Saaremaal

Tsaariaegsed:
Kuressaares Allee tänava hästi säilinud elamud; Suur-Sadama tänaval mõned säilinud elamud; Suuresilla sild.
Kõik Saaremaa (v.a Kuressaare) õigeusu kirikud, nagu Ööriku, Kahtla, Tornimäe jt.
Vallamajad ja koolihooned. Vallamajadest kanti nimistusse Lümanda vallamaja ja Loona külas asuv endine Kaarma vallamaja, samuti Salme vallamaja.

Erakordse ja originaalsena säilinud Tornimäe kauplus – Hansari sõnul on see üks väheseid hooneid, mis on tsaariajast saadik säilitanud oma välimuse ja funktsiooni.
Alevitest on miljööväärtuslikud Leisi, Mustjala, Kihelkonna ja Tornimäe.

Eestiaegsed:
Kõige väärtuslikum on Tiirimetsa koolimaja, mis on juba kaitse all.
Üle vaadatakse ka koorejaamad (meiereid) ja tuletõrjedepood.
Kuressaarest eestiaegseid hooneid otseselt kaitse alla võtta plaanitud ei ole. Hansari sõnul peaksid aga oma esialgse kuju säilitama haigla, kunagine kino, kõlakoda ja ametikool.

Nõukogudeaegsed:
Kirjas on 24 objekti.
Kaitse alla võiks võtta Kuressaare bussijaama ja Saare Kaluri endise kalakaupluse Kuressaares Torni tänaval.
Veel võiks Kuressaares arvele võtta veetorni Pikal tänaval, elektrijaama, veetornelamu, Siioni kiriku ning loomade haiguste tõrjejaamaks ehitatud hoone Tallinna tänav 81.

Tüüpelamute seast on valikut teha aga väga raske. “Väga kahju, et linn ei ole oma miljööväärtuslikku ala määratlenud. Linn on muutunud ning originaalset ilmet on raske leida,” ütles Hansar.

Veel tuleks nõukogudeaegseist ehitistest kaitse alla võtta kunagise Lümanda sovhoosi kontorihoone ja endise Orissaare kolhoosi kontor. Kaitse alla võtmist vajavad ka Orissaare bussiootepaviljon, Mändjala kämping, Kuivastu sadamahoone ja Pärsama küla nõukogudeaegsed ehitised tervikuna.

Print Friendly, PDF & Email