Abruka raamatukogu tähistab koos suvelõpupeoga juubelit

Laupäeval, 23. augustil tähistame Abruka raamatukogu 80. juubelisünnipäeva. Tähistame seda koos abrukalaste suvelõpupeoga, sest enamik lugejatest ju lahkub saarelt talveks.

Tahaksime oma pidu pidada koos Läänemeremaade muinastulede ööga, kuid sel aastal peame leppima vaid virvatuledega, sest muinastulede öö on viimasel augustikuu laupäeval, s.o 30. augustil, ja siis ei ole Abrukal peale ületalveolijate enam kedagi.

Seekordsele sünnipäevale ootame aga kõiki Abruka ja Vahase kirjamehi, -naisi. Ja neid on kokku 10. Need on inimesed, kes on kirjutanud kas või ühe raamatu ja kellel on üks kodu Abruka või Vahase saarel. Need on päriskirjanikud Jüri ja Ülo Tuulik ning Lembit Uustulnd, lisaks need, kellel ette näidata väiksem kirjalooming – Salme Tuulik, Mare ja Jüri Lott, Ellen ja Peeter Kask, Martin Napa ja Ken Kalling. Kui ei oleks neid kirjamehi ja -naisi, siis ei oleks ju ka raamatukogu ega selle kasutajaid. Ära ei ole unustatud ka Albert Uustulndi. Laulame tema laule ja küllap ta oma vaikse muhelusega kiidab meie tegevuse heaks…

Kujundasime raamatukogu 80. sünnipäeva trükiseks raamatu järjehoidja, millel on Abruka majaka pilt. Et raamatukogu peaks olema nagu majakas, mis kiirgab oma kiiri igasse peresse, igasse südamesse…

Abruka raamatukogu lugu

Abruka kooliõpetaja Augustin Müristaja olla 1914. aastal õpilastele öelnud, et kellel kodus raamatuid on, toogu koolimajasse kokku, siis saavad teised ka neid lugeda. Abruka külanoored viisid siis igaüks mõne raamatu, aga Eriina Hääl koguni 25 raamatut. Et raamatukogu täiendada, võeti vastu otsus: iga lugeja maksab raamatut laenutades 2 või 3 kopikat, olenevalt raamatu paksusest. Selle raha eest osteti siis uusi raamatuid. Augustin Müristaja töötas saarel vaid ühe aasta ja selle lühikese ajaga jättis ta saare ajalukku olulise jälje – saarel oli oma raamatukogu, mis asus küll kooli ruumides, kuid seda võisid kasutada kõik külaelanikud. Kahjuks järgmised õpetajad ei järginud tema üleskutset ja raamatukogu tegevus hääbus.

1928. aasta kevadest võib leida andmeid, et Abruka saarel kutsuti ellu haridusselts. 1928. a 6. detsembri Meie Maa annab teada, et Abruka saare haridusselts avas oma liikmetele seltsi esimehe toas lugemislaua. Sellest ajast alates on Abrukal raamatukogu pidevalt eksisteerinud, nii haridusseltsi kui ka kooliõpetajate eestvedamisel. Riiklikusse raamatukogude võrku kinnitati Abruka raamatukogu 8. märtsil 1946.

Eelmise aasta augustis neid erinevaid raamatukogu asutamise aegu külarahvaga arutades leidsime, et 1928. aastal haridusseltsi poolt avatud lugemislauaga algaski pidev raamatukogu tegevus Abruka saarel.

1947. aasta sügisest asus raamatukogu juhatama Salme Tuulik ja tegi seda suure südamesoojuse ja armastusega raamatute vastu ligi 60 aastat. Salme ise on öelnud: “Koolimajas sündinud ja kasvanud, sain ma raamatupisiku just sealt ja vanematel tuli mind vahel väevõimuga raamatukapi uste vahelt eemale vedada.” Oma vaikse loomuse ja tagasihoidlikkusega on ta suutnud pugeda pea kõigi saareelanike hingesoppidesse. Salme juurde raamatukokku oli alati hea minna, võis lihtsalt juttu ajada – ilmaasju arutada, ütlevad abrukalased.

Ja ongi kaks imelist inimest Abruka raamatukogu jaoks: Salme Tuulik – eluaegne Abruka raamatukogu juhataja – ja Krista Lember – Vahtra talu perenaine, Abruka raamatukogu ja kooli ajaloo uurija ning kirjapanija. Tänu Kristale on meil olemas kõikvõimalikud vajalikud aastaarvud ja tänu Salmele korralik raamatute kogu koos paljude raamatuhuvilistega.

Praegu on Abruka raamatukogul lugejaid 42, loetakse põhiliselt eluloolisi raamatuid, dokumentaaljutustusi, loodusloolisi raamatuid. Eelistatakse eesti autoreid.

Helle Kesküla
Abruka raamatukogu
raamatukoguhoidja

Print Friendly, PDF & Email