KAS MÄRGUKIRI AITAKS? Näide Torni tänavalt endise Kalapoe eest, kus neli autot on pressitud kahe auto koha peale – nagu silgud pütis.
Kuressaare parkimiskultuurist on leheveergudel kirjutatud nii- ja naapidi. Igapäevaselt linnas liikujad on kindlasti märganud, et autosid pargitakse kohtades, kus liiklusmärk seda keelab, ning mõnikord takistatakse sellega üldist liiklusvoogu. Politsei on varem öelnud, et nemad saavad reageerida vaid siis, kui juht autos viibib. “Politsei auto kõrvale ootama ei jää,” kõlas politsei kommentaar. Riigikogu liige Kalle Laanet pakkus linna parkimiskultuuri parandamiseks välja kaks lahendust.
Üks variante oleks Laaneti arvates jätta auto aknaklaasile eesti- ja ingliskeelsed märgukirjad. Teiseks võimalikuks lahenduseks peab Laanet juhtide politseisse väljakutsumist. Ka sel juhul jäetaks kutse auto aknaklaasile.
“Põhiline oleks, et politsei reageeriks,” ütles Laanet. Ta lisas, et liikluskorraldus ja märkide mittejälgimine on Kuressaare linnas ületanud igasuguse piiri. Tema sõnul kehtib linnas praegu reegel, et parkida võib, kuhu jumal juhatab. Samuti tõi Laanet välja, et saarlased ise küll jälgivad märke, kuid sissesõitnutega on siiski probleeme. “Politsei ütleb, et neil pole võimalusi kontrollimiseks. On võimalusi, küsimus on tahtmises,” arvas Laanet.
Kuressaare politseijaoskonna vanemkomissar Aare Allik ütles, et selliste infosedelite leidmisele oma auto aknaklaasil reageeriksid vaid seaduskuulekad liiklejad. “See grupp liiklejaid punastaks kergelt ja kindlasti käivitaks kähku oma sõiduki ning otsiks uue, seekord juba lubatud parkimiskoha,” sõnas Allik. Kuna selliseid liiklejaid on Kuressaares Alliku hinnangul valdav osa, siis tegelikult olevat parkimisprobleem hoopis laiem.
Kontrollimine – kas politsei või linna ülesanne?
Nimelt on Alliku arvates küsimus linnaplaneerimises. Näiteks võiks tema arvates paigutada kohtadesse, kus parkimine on keelatud, lilleklumpe. Samuti tõi Allik välja, et linnal ei tasuks siiski lõplikult loobuda sõidukite sundteisaldamise mõttest. Ka peaks tema sõnul Kuressaares olema rohkem kui üks heakorraspetsialist, kes sel juhul jõuaksid tegeleda ka sundteisaldamisega ja infosedelite paigutamisega. Need meetmed koos võiksid Alliku arvates parkimiskorra rikkumisi ennetada.
Ka siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo leidis, et rikkujate korralekutsumisel võiks kohaliku omavalitsuse roll suurem olla. “Selline koostöö annab politseile võimaluse tegeleda eelkõige kuritahtlike rikkujatega, kes põhjustavad liiklusohu kaudu riski inimeste elule,” ütles Heinsoo.
Kuressaare linnainsener Madis Pihel sõnas politsei jutu peale, et tegelikult pole liiklusjärelevalve üldse linnavalitsuse kohustus. Linn peab tema sõnul tegelema parkimiskorraldusega, kuid järelevalvet peab liiklusjärelevalve teostamise korra järgi tegema politsei.
Märgukirja jätta ei saa
Pihel lisas, et selliseid ettepanekuid, nagu Kalle Laanet välja pakkus, on linnas varem arutatud küll. Kuna aga politsei seda enda kohustuseks ei pea ja linnal puudub munitsipaalpolitsei, siis ei leidu inimest, kes kirjakesi aknaklaaside vahele paigutaks.
Allik pidas Laaneti ettepanekut küll järgimisväärseks, kuid leidis, et selline talitusviis annaks siiski vaid lühiajalisi tulemusi. Alliku sõnul on politsei valesti parkijate osas kohustatud alustama väärteomenetlust, kuid kuna parkimist korraldab kohalik omavalitsus ehk linnavalitsus, ei saa politsei reageerida väärteole märgukirja jätmisega.
Samuti tõi Allik välja, et kuna kutse politseisse peab olema saadetud konkreetsele isikule, kes rikkumise toime pani, siis sildi jätmine aknaklaasile võib tema arvates põhjustada olukorra, et isik kutsutakse välja ilma põhjuseta.
Sama leidis ka Priit Heinsoo, kes lisas, et praegu riigikogu õiguskomisjoni menetluses oleva liiklusseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seadus annaks võimaluse kirjalikuks hoiatusmenetluseks. “Selle variandi realiseerimine on hetkel riigikogu kätes,” selgitas ta. Seaduse uuenduse kehtima hakkamise korral peaks Heinsoo sõnul olema tagatud karistuse vältimatus ja sõidukijuhid peaksid olema motiveeritud käituma õiguskuulekalt.
Aare Alliku sõnul oleks politseil raske märgukirju jätta ka seetõttu, et nad on seotud teiste ülesannetega. Ülesannetega, mis annavad Alliku ütluse järgi püsitulemusi.
Politsei kolm prioriteeti
“Ma arvan, et ma ei eksi, kui ütlen, et kaugel ei ole enam see aeg, kui enamik maakonna elanikke teab juba nimetada oma tuttavate seast peresid, kelle liikmetest on mõni sattunud liiklusõnnetuse tagajärjel kannatanute hulka,” märkis Allik. Seetõttu olevat politsei jaoks tähtsamaks eesmärgiks liiklusõnnetustes vigastatute ja hukkunute arvu vähendamine.
Siinkohal tõstatas Kalle Laanet küsimuse, et kui siseminister Jüri Pihl on avalikkusele korduvalt öelnud, et politseil on kolm peamist prioriteeti: kiiruse ja alkoholijoobe mõõtmine ning turvavöö kandmise jälgimine, siis kas see tähendab, et kõikide muude rikkumiste puhul pole politsei kohustatud reageerima.
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo lausus, et kuna politsei üks prioriteete on tõepoolest inimelude säästmine, siis suunab politsei oma ressursid esmalt inimeste elu ja tervist ohustava riskikäitumise maandamisele. “Kui aga politsei oma tegevuse käigus rikkumise avastab, siis on ta kohustatud sellele reageerima,” kinnitas Heinsoo.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Et siis parkigem, kus tahame, seltsimehed sohvrid. Ja niipea, kui mootor seiskub, ruttu autost eemale, et politsei ei näeks, kui auto sõitis suva keelatud parkimisalale ja veel juht roolis???
Ma olen avarii teinud valesti parkijate pärast, piirasid nähtuvust ja sõitsin teisele autole ette. Inimelud olid ohus mõlemas autos…
lõpuks siis ka pikem teemakäsitlus linna ühest suuremast probleemist! Väga hea! Aga lõpp oli ikkagi sama, mis siiani on olnud. Politsei ajab enda tööülesanded kellelegi teisele, et ise keskväljakul magada!!! Peaks vist Saaremaale uut osakonnajuhatajat otsima hakkama, sest etteotsa on sattunud täiesti ebapädev inimene!! Ja mida rutem see juhtub, seda parem!!
Hommikul palusin ühel kodanikul valesti parkimine lõpetada. Inimene ütles, et ta teab, et ta valesti pargib aga 50 meetrit eemale ka autot jätta ei tahtnud. Seletasin ja näitasin, kuhu ta auto legaalselt jätta saaks, mispeale ta oma auto ka õigesti parkis. Kuna karistusi eksimuste puhul pole, siis kaalub individuaalne mugavus ühiskondlikud normid üle. Kui keegi ei kontrolli, siis vähemalt kodanikud võiks kontrollida. Kindlasti kardavad paljud rikkujaid aga suure tõenäosusega pole nad teist erinevad ega tugevamad.
Siiani on vist sundteisaldamise takistuseks vaid valvega parkla(te) puudus?
Ole vaid mees ning tee parkla ning hakka linnale teisaldamise teenust osutama- parkla 800kr ööpäev pluss teisaldamine- äriidee missugune!
Mulle ei jõua mittekuidagi pärale, et mismoodi ei ole liikluseeskirjade täitmise/mittetäitmise kontroll politsei asi. Vales kohas parkimine, näiteks peatumist või parkimine keelava märgi alas, on ju eeskirja rikkumine, kirevase päralt.
Kurb on kuulda ametnike targutusi, kuidas otsitakse põhjusi probleemi mittelahendamiseks. Nii linnaametnikud kui riigiametnikud peavad ühise laua taha istuma ja kokku leppima kes mida teeb, mitte pea teisele poole keerama kui näevad rikkumisi.
Valesti parkimine võib olla põhjuseks, et inimelud satuvad ohtu! Olen ise helistanud politseisse, et valesti pargitud autod ohustavad liiklemist. Politseimajast 2 minuti kaugusele ei jõudnud politsei poole tunniga kohale. Rohkem ei saanud oodata. Ja jutt, et kui näevad – reageerivad, on suhteline lugu – reede õhtul oli kesklinna ringil (keelumärgi alt sissesõitnud!) mitu parkijat, patrull sõitis kordi mööda ja isegi ei peatunud… Seni kuni lahendust pole, on politsei märgukiri igal juhul korrale kutsuv! Igaljuhul parem kui täielik ignoreerimine.
Teeks hunniku kleepse kirjaga “parkimis debiilik” ja jagame rahvale. Kõik kes näevad mõnda valesti parkijat panevad kohe kleepsu autole peale. Las deblad siis kraabivad oma klaase puhtaks.
See mekk, mis antud loost jääb, ajab südame pahaks ja hinge jämedaks.MIS SIIS ON SAARE POLITSEI PRIORITEEDID!?! Kurat, hammustada tahaks…
Linnal on parkimiskorralduse parandamiseks veel ruumi küllaga, aga politsei soov, et see oleks korraldatud nõnda, et järelvalvet pole vajagi, on ennekuulmatu. Liikluspätt, kes täna sülitab karistamatult ja politsei vaikival heakskiidul parkimiskorraldusele, ületab ju homme kiirust ja on ülehomme paadunud roolijoodik. Just sellist mentaliteeti hr Allik oma prioriteetide jutuga kasvatab. Minu teada peab linn maksumaksja, st meie rahaga üleval tervet karja abipolitseinikke. Millega need tegelevad on teadmata, sest ei linnasl ega pargis korda pidamas pole minu silm neid näinud. Abipolitseinikul on täielik õigus väärteo toimepanija kinni pidada. Tõsi, protokolli koostama tuleb juba päris politseinik kutsuda. Paar sellist aktsiooni nädalas ja kord paraneks tunduvalt. Ma usun, et linnal oleks täielik õigus sellist asja nõuda või siis kaaluda abipolitseinikele makstava raha otstarbekamat kulutamist, näiteks munitsipaalpolitseiniku palkamist.
Aga jagaks suuri naelu?! Kes märkab valesti parkijat kohe nael kummi :)
Probleem selles, et parkimiskohti lihtsalt ei jätku, ma ju pargiksin õigesti, aga kahjuks on autosid rohkem kui parkimiskohti.
Aga mis on politsei peamine prioriteet? Ja tõesti naljaks on, et politsei tahab oma ülesanded linnaametnike kaela veeretada. Igaüks jäägu ikka oma liistude juurde
Nordea panga ees on valestiparkijate lemmikkoht. Politsei võiks sinna mehe lausa valvesse panna ja trahve tuleks hunnikutes.
Kuressaare politsei paistab üldisel foonil silma oma tahtevõimetusega. Iga viimsematki asja tahetakse kellegi teise kaela sokutada, et jumala eest ise ei peaks ei valestiparkijaid trahvima ega korraldama liiklust….aru ma ei saa…võtke oma jalad kõhu alt välja palun!!!!
kui hakkaks tegema valesti parkijatele trahve, siis saaks parandatud ka eesti rahamajandus kriis. tänu saaremaale.
põhiline probleem on tegelikult see, et autot ei ole kuhugi parkida. kesklinnas ei ole sellist ruumi. VESKI ESINE PARKLA sinna ei saa peaaegu kunagi parkida, kuna seal on linnas töötavate elaike autod. ja kes soovib oma autot parkida kesklinnast kaugele?
kasvõi uksest sisse, kui oleks võimalik sõita, sest autojuht on ju invaliid, kes ei saa vajadusel sada või kakssada meetrit kõndida . Lv võiks kaaluda Torni ja Garnisoni tänavate ristmiku juures oleva kaua müügis oleva maa ostmist ja sinna avaliku parkla rajamist. Kui ikka veel on müügis? Huvitav moodus valesti peatujatel ja parkijatel keelatud kohas– lülitatud ohutuledega. Alles eile ülbitses Grandi ees selline ja möödujad ületasid jälle pidavat telgjoont. Sõidurajad Torni tn ristmikust edasi linnavalitsuse maja ja edasi on nii kitsalt maha märgitud. Proovige seal veel jalgrattaga sõita koos autoga. Hoidudes kõnnitee äärekivi juurde sõites, trekib väikese vääratuse puhul kukkumine. Ja mis edasi, mõelge ise. Pole arvestatud jalgratturitega, kes ka peaksid olema võrdväärsed liiklejad.
Likvideerime bussiliine ja parkimisprobleem aina paisub!
Jüri, bussiga ei sõida mitte autojuhid vaid just need, kellel autot ei ole. Parkimine just paraneks, sest bussipeatuste asemele saaks teha uued parkimiskohad. Aga ära seda juttu nüüd nii tõsiselt võta. Autojuhid aga on tõesti kõik invaliidid, et ei jaksa natukenegi jala käia.
Kogu probleem on ikkagi selles, et parkimiskohti on vähe ja see olukord läheb aina hullemaks. Mida teha?
Asfalteerime pargi!