Metssead tuhnivad põllu üles ja pistavad saagi nahka (3)

 

Metssead rikuvad talunike vilja- ja kartulisaagi. Seakarjade tegevus segab mitmel pool ka heina niitmist

Lümanda vallas Karalas talu pidav Endel Raun on sigade peale püha viha täis. “See on võimatu lugu juba,” sajatab põllumees. Heinamaad jäävad osaliselt niitmata, siis tuleb probleeme PRIA-ga. Sead käivad viljapõllus ja sõid ühel aastal ära terve hektari kartulit, räägib Raun. Sel aastal muretses talunik ümber oma kartulimaa elektrikarjuse, mis on nüüd sead eemal hoidnud.

“Kui kombainiga vilja niitsin, haises kogu põld, nagu keegi oleks sinna sitta laotanud,” ütleb Raun, niivõrd palju olid sead põllul maiustades oma läbiseeditud toitu uuesti maha jätnud. Talunik leiab, et sigu peab pidevalt jälgima ja jahtima. “Siga käib iga päev põllul, kui ta tahab, mitte ainult nädalavahetusel, kui jahimees seda soovib.”

Rauni sõnul on probleem kohalikes jahiseltsides. Inimesi ei ole, kes sigade populatsiooni vähendamisega tegeleksid. “Vanad püssimehed hakkavad ära vajuma ja noori peale ei tule,” ütleb Raun. Vahel käivad ainult suurte džiipidega mehed Tallinnast – selle maa, mida sead ära pole jõudnud sonkida, rikuvad ära jahimeeste džiibid, lausub Raun irooniliselt.

Orissaare vallas Tagavere külas elav Heili Tiitma ütleb, et tema põllul on sead käima hakanud just viimastel päevadel. Varem ei ole tal metsloomadega muret olnud, küll aga on nendega probleeme olnud teistel ümberkaudsetel elanikel. Tiitma sõnul on tal kartulit maas vähe, kuid kahju on siiski märgatav – umbes pool saagist on üles tuhnitud ja nahka pistetud.

Kärla jahiseltsi liikme Toivo Vaigu sõnul on Saaremaal suuremad probleemid just Lümanda ja Muhu vallas. Samas kinnitab Vaik, et Kärlas on metssigade populatsiooni juba aastaid kontrolli all hoitud. Siga saab kõhu täis söötmisplatsilt ja ei lähe isegi mõnesaja meetri kaugusel asuvale põllule, kinnitab Vaik.