ROHTUNUD RAND: Aastakümneid puhkajate meelispaigaks olnud Järve puhkealal kasvab roog ning liiv on rohtunud.
Järve rannaala, mis on olnud juba Eesti vabariigi algusaegadel suvitajate meelispaik, on sel suvel trööstitus olukorras. Roog kasvab omatahtsi, palliplats on rohtunud ning siin- seal vedeleb hooletute puhkajate prügi.
Ometi kutsub üürike Eestimaa suvi ranna- ja veemõnusid nautima, olgu siis tingimused nii kehvakesed, nagu nad parajasti on.
Kaarma valla ehituse peaspetsialist Peeter Arikas laiutas ajalehe pärimise peale, miks rand nii kurvas seisus on, nõutult käsi.
Inimesed küsivad vallalt, miks on puhkeala räämas, kuid vald on nüüdseks võtnud seisukoha – kui pole valla oma, siis ka ei tee. “Oleme küll eelmistel aastatel rannaala püüdnud korras hoida, pannud välja prügikastid jne. Muretsesime isegi masina, mis rannaala korrastab, kuid ka masina tund on väga kallis,” põhjendas Arikas valla tagasitõmbumist rannaala hooldamisest.
Puhkeala Mändjala-poolse osa, mis hõlmab ca 28 hektarit, endale saamiseks esitasid taotluse nii Kaarma vald kui ka riigimetsa majandamise keskus (RMK). Riik otsustas vastu suve, et annab maa RMK-le. Kuigi valitsus pole veel otsust teinud, ütles RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo Oma Saarele, et nende kavade kohaselt saab Mändjala puhkemajast loodusmaja, kus võimalik anda loodusharidust nii väikestele kui ka suurtele. “See on üldse ime, et nii intensiivse kasutamisega paigas on säilinud veel nii palju käpalisi ja teisi kaitsealuseid taimi,” sõnas Rammo, lubades, et rand jääb siiski avatuks ka puhkajaile, kuid RMK ülesanne ei ole pidada avalikke supelrandu.
Kui Mändjala on praegu n-ö eikellegimaa, siis maastikukaitseala, mis algab kohe pärast Männikäbi hotelli ja ulatub Tehumardini, kuulub riigile ning selle haldajaks on vastavalt riigi seadustele määratud riiklik looduskaitsekeskus.
Keskuse Saaremaa regiooni juhataja Tõnu Talvi sõnul oleks nn
Päikeseranna väljaarendamine ehk siis aktiivse rannapiirkonna loomine Mändjalga, mille arendamine on praeguseks toppama jäänud, ka maastikukaitsealale väga hea lahendus olnud. “Loomulikult suure kinnisvaraarenduseta,” täpsustas Talvi, kes märkis, et tegemist on tema isikliku arvamusega. “Puhkajad oleksid kindlasti läinud sinna, kus turvalisem, kus on olemas valvatud parkla, rannatarvete laenutus, rannavõrkpalli plats, vetelpääste, riietuskabiinid,” arvas ta, lisades, et siis kaoksid ka probleemid, mida võiks nimetada “suplejad versus skuutriga
sõitjad”.
Arikase sõnul oleks hea, kui saaks koostöös riigipoolsete rannas majandajatega üles panna elementaarsed prügikastid ja tualetid. Oleks tükk asja. Praegu pole aga riigimaal oleva rannaala korrashoid justkui kellegi asi.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
peaks olema kindlalt valla munitsipaalis, siis oleks tänu sellele rannapuhastusmasinale rand igal aastal kaunis liivarand. Kui maa jääb RMK kätte, on see rand mõne aasta pärast kadunud ja roogu kasvanud, täpselt nii nagu Nasva poolne ots. Ainult tänu valla praegusele intensiivsele puhastamisele on meil selline kaunis supelrand. Siit küsimus keskkonnaministrile, mis on olulisem, kas säilitada saarlastele ainus linnalähedane supelrand või lasta see riigi omanduses roogu täis kasvada. Ja mis on RMK tegeliku huvi põhjus???
Olen samal arvamusel, mis eelminegi kommenteerija, st mis on keskkonnaministri (sai ka rahvusvaheliselt kuulsaks lehmadele “peerumaksu” kehtestamisega) ja RMK tegeliku huvi põhjus, miks ei anta Saaremaa olulisemat liivaranda valla omandusse ja hooldusse, kes isegi riigi omanduses olevat randa senini korralikult hooldas? Näib, et keskkonnaminister käitub nagu kits, kes ise ei söö ja teistele ka ei anna!