Indrek Teder: riik peab tagama ühistranspordi (2)

Indrek Teder: riik peab tagama ühistranspordi

 

Sel nädalal tegi kontrollkäigu Sõmera ja Koguva hooldekodusse õiguskantsler Indrek Teder (pildil). Eile hommikul andis ta eksklusiivintervjuu Oma Saarele.

Indrek Teder, mida kirjutate oma kontrollkäigu aruandesse?

Ma ei hakka praegu peatuma nüanssidel, aga arvestades reaalset olukorda, on muljed mõlemast hooldekodust siiski positiivsed. Praegu on reorganiseerimise periood, ka Sõmera antakse üle aktsiaseltsile Hoolekandeteenused, kusjuures kujundatakse Lääne-Euroopas levinud hoolekandesüsteem, kus hooldekodud on ühte kohta koondatud. Mina kui õiguskantsler pean vaatama, et isikute põhiõigused ei saaks sellel üleminekuperioodil kannatada.

Teie eelkäija, Allar Jõks nentis kevadel, et saarlased ei ole väga usinad õiguskantsleri poole pöördujad. Kas siin ei või olla tegemist sellega, et õiguskantsler asub saarlaste jaoks kaugel ja on kättesaamatu?

Eesti riik on ikkagi nii väike ja väikeriigil on siiski teatud erisused. Esiteks on inimesi vähe, minu meelest ei tohi Eesti riigis midagi kaugel olla. Mul oli ka kohtumisi nüüd Kogulas ja Sõmeral. Kogulas oli 9 ja Sõmeral 16 inimest, kes minu poole pöördusid. Enamikus olid neil sellised väiksemad inimlikumad küsimused, aga just seonduvalt reorganiseerimisega. Paistab, et reorganiseerimise korral tuleb inimestele plaanidest rääkida, muidu tekib ebakindlustunne.

Kas õiguskantsleri institutsioon ei ole mõelnud nö teeninduspunktide loomisele mujal Eestis?

Me oleme kasutanud sellist nõustamist väljasõidu korral, aga pöördumiste hulk on jäänud tagasihoidlikuks. Vajadusel saab seda alati teha. Praegusel ajal on küllaltki kerge õiguskantsleri poole ükskõik mis vormis pöörduda – telefonitsi, tulla vastuvõtule, saata elektronkiri.

Riik peab olema koha peal, on see siis õiguskantsleri või muu institutsiooni näol. See, et riik on organiseerunud valitsusasutuste ja ministeeriumide kaudu, ei ole ju tehtud sel eesmärgil, et inimesel oleks keerulisem suhelda. Riik on terviklik ja ta peab olema lähedal ja kättesaadav.

Maavalitsuse üks ülesanne on teostada järelevalvet. Kas õiguskantsleri plaanides on sees ka valvamine selle järelevalve tegemise üle?

Kõigepealt on õiguskantsleri ülesanne kontrollida, et isikute põhiõigused oleksid tagatud. Maavanem teostab ka järelevalvet ja seda me ikkagi osundame, et teinekord selline järelevalve tegemine võiks olla aktiivsem. Riigi järelevalve toimib ikka maakonnas maavanema kaudu. On hea, kui maakonnas on maavanema pilk asjadel peal.

Viimase aja üks suuremaid põhimuresid on Saare maakonnas olnud ühistransport. Kas ka teieni on jõudnud infot selle kohta, et inimesed jäävad tänu liinikärbetele sunnismaisemaks?

Ei tohi jääda. Õigus liikuda on isiku põhiõigus. See, et majanduses mingi olukord muutub, ei saa kaasa tuua seda, et inimene ei saa üldse liikuda. Tuleb leida paindlikud mehhanismid, mis tagavad selle, et ühistransport säiliks. Kas see on bussiliiklus või mõni muu vorm, ei olegi oluline. Peamine on, et inimene saaks punktist A punkti B. Riigi ülesanne on leida need paindlikud ja toimivad mehhanismid.

See on siis riigi ülesanne?

Absoluutselt.

Praegu tundub, et riik veeretab üha rohkem ülesandeid omavalitsuste kaela.

Jah, kui omavalitsustele pannakse ülesandeid, tuleb anda ka raha. Ei saa nii, et öeldakse: sõida! Aga bensiini ei anta. See ei ole võimalik. Ei ole võimalik täita kohustusi, kui selleks raha ei anta. See on mulle väga tuttav teema.

Teil on kindlasti ülevaade olemas neist sadadest seadustest, mida omavalitsused peavad täitma, aga ei suuda seda rahapuudusel.

See on erinev, osa omavalitsusi saab endaga hakkama, osa ei saa. Suuremad ja majanduslikult jõukamad saavad, aga teised ei saa. Seda peab selgitama ja korrastama. Minu eesmärk on see, et isikute põhiõigused oleks tagatud. Kuidas see toimib, kas riikliku struktuuri või kohaliku omavalitsuse kaudu, see on teisene ülesanne. Ei saa ju olla nii, et riik omavahel vaidleb – on ju ka kohalik omavalitsus riik.

Kohalik omavalitsus tundub olema vajadusel riik.

Peaks nagu olema, teise kandi pealt võiks ju küsida – mis on Eesti riik? Kas siis õhuruum ja meri on ainult Eesti riik? Nii see ka ei lähe. Riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel ei saa olla sellist vastasseisu.

Kas teile on tuttav ka n-ö oblastite teema, et teenused vaikselt näiteks Saaremaalt Pärnusse viiakse?

Seda me täna maavanemaga arutasime. Ei ole ju normaalne, kui tallinlane peaks piltlikult öeldes Häädemeestele sõitma omi asju ajama.
Põhimõtteliselt on inimesel õigus riigiga kohtuda mõistliku vahemaa tagant, mitte et selleks peab pealinna sõitma. Peaks olema mingi teenuste süsteem või büroo – väikeriik peab
olema paindlik. Me võtame küll teinekord suurriikidelt üle nende kogemusi, aga alati peab arvestama, et oleme väikeriik ja meil on vähe inimesi.
Väikeriik saab nii negatiivselt kui ka positiivselt liikuda väga kiiresti. Inimene võiks suhelda ühe teenusbürooga ja saaks oma asjad aetud. See on kokkuhoid. Sisuliselt on ju andmebaasid ühildatud, inimene saab tulemi kätte ning ei pea enam pabereid tassima.

Print Friendly, PDF & Email