Turismitalud klientide nappuse ja tööpuuduse üle ei kurda

 

Rahahädaga silmitsi seisev valitsus sai ühele poole kahe miljardi kroonise tulude-kulude ülevaatamisega ning kavatseb majutusteenuseid pakkuvatele asutustele seni kehtinud viieprotsendist käibemaksu kergitada 18 protsendile. Kuidas mõjutab see maksutõus Saaremaa väiksemate majutusasutuste käekäiku ja kuidas üldse majutajatel praegu läheb, uuris Oma Saar.

Aadu turismitalu majutust pakkuv Alge Rooso rääkis, et turiste käib Saaremaal praegu täitsa piisavalt. “Meil on olnud küll raskeid kuid, võrreldes eelmise aasta omadega, kuid juuni ja juuli olid võrreldes eelmise aastaga tunduvalt paremad,” mainis Rooso. Tema sõnul sellel aastal majutuse hinda ei tõstnud, aga kulude kasvu tõttu on järgmisel aastal plaanis kergitada küll.

Rooso sõnul on talul väljakujunenud kindlad püsikliendid, põhilised on soomlased, eestlased, lätlased. “Majanduslanguses ei ole väga kerge toime tulla, aga üldiselt ikka asi tasub ennast ära, kuigi kasum on tunduvalt väiksem kui varasemalt,” selgitas Rooso.

Jurna turismitalu peremees Mati Tarvis leidis, et tänu Mõntu-Ventspilsi liinile, mis on ennast sisse töötanud, on Saaremaale lisandunud uued turistid Poolast, Lätist, Leedust. “Meie majutuses on alati olnud suur välismaalaste protsent, seetõttu ei ole tundnud, et hindade muutumine neid kuidagi oluliselt kõigutanud oleks,” kommenteeris ta talu praegust käekäiku.
“Tõstsime sellel aastal mõnevõrra toitlustuse hindasid,” ütles ta ja lisas, et praegu võiks öelda, et tuleme täitsa välja ja peame raskel ajal vastu.

“Tööd jagub ja praegu lõpetamise plaani küll peas pole,” ütles Tarvis. Tema hinnangul on aga Saaremaal oluliselt muutunud Soome turistide arv. “See on kukkunud 80%-lt kuskil 50%-le,” väitis Tarvis. “Sellel aastal ei ole veel majandusraskuste pärast kannatanud,” lisas turismitalu peremees.

Värava talus majutust pakkuv Aado Haandi rääkis, et Saaremaa turismis on märgata trendide muutumisi. Tema sõnul on sellele kaasa aidanud
Mõntu–Ventspilsi laevaliin, mis on Saaremaale juurde toonud uusi turiste Poolast ja Leedust. “Kõik on püsinud stabiilsena,” mainis Haandi ja talu jätkab samas vaimus tegutsemist ka järgmisel hooajal.

Muha Ranna puhketalu peremees Rein Tammin märkis, et praegu läheb suhteliselt normaalselt. “Ei saa kurta ja viriseda,” mainis Tammin. Tema sõnul on talus klientuuri piisavalt.” Meil on välja kujunenud pigem oma püsiklientide hulk, keda väikesed hinnatõusud üldiselt ei kõiguta,” arvas Tammin. “Nende seas on nii välismaalasi kui ka eestlasi,” lisas Tammin. Tulevikust rääkides mainis Tammin, et järgmisel aastal hindu tõsta ei plaani. Puhketalu tegevus tasub ennast ära ja lõpetada kindlasti ei kavatse.

Piibelehe kodumajutuse peremees Viljar Kesküla rääkis küll pigem pessimistlikumal toonil. Tema sõnul, kui elatuda vaid majutamisest, siis ilmselt ei tuleks ots otsaga kokku. Tema meelest on praegu Saaremaal turistide arv tunduvalt vähenenud. “Pakume 16 inimesele kodumajutust, ooperipäevade ajal oli küll täis, aga praegu on peaaegu tühjus,” ütles Kesküla. Kesküla mainis, et kodumajutajad ei saa hindasid ka tõsta.

“Hinnad on igal pool niigi tõusnud, see oleks täielik majanduslik krahh majutajatele,” märkis Kesküla. Selle tõttu oleks turisminduses Saaremaal vaikus. “Siiani oleme jätnud hinnad samaks, kuid plaanime järgmisel aastal mõnevõrra tõsta,” ütles Kesküla.

Dendro villa majutaja Ülo Roos mainis, et praegu isegi teenib majutusteenuse pealt. Kuid kui valitsus tõstab käibemaksu, ei plaani Roos siiski oma tegevust lõpetada. “Kuigi see olulisel määral mõjutab minu tegevust,” mainis Roos. “Teen seni, kuni omadega veel plussis olen,” leidis Ülo Roos. Tema meelest on Saaremaal majutusehinnad juba piisavalt kõrged. “Neid ei anna küll enam kuskile kruvida,” arvas Roos. Majutaja kinnitas, et ta ei taha sellega kaasa minna, et iga leiva-, kütuse- või elektrihinna tõusuga peaks kergitama ka oma majutusteenuse hinda. “Sellel aastal ei tõsta kindlasti, järgmisel aastal maksimaalselt 10% võrra,” lisas ta.

Majutaja kommenteeris, et Saaremaa turismis on märgata positiivseid tendentse. “Meid on ülesse leidnud ka itaallased, prantslased, hispaanlased, kes on meeldivalt üllatunud, et siinkandis nii odavalt puhata saab,” seletas Roos.

Arina turismitalu perenaine Irene Sepp rääkis, et asutuse käekäik on olnud stabiilne. Tema sõnul, mida kaugemal linnast majutuskoht asub, seda raskem on sel toime tulla. “Meil siin Kuressaare läheduses on olukord lihtsam,” leidis Sepp. Praegu käib palju eestlasi, sakslasi ja lätlasi. Sepa meelest on iga aastaga soomlasi vähemaks jäänud. “Hindasid ei ole tõstnud, sest need on niigi üsna kõrged,” mainis Sepp ja selgitas, et ei saa endale seda tõusu lubada, sest konkurents on väga tihe. Sepp leidis, et siiski peab hinnatõusu kaaluma. “Võib-olla osaliselt pean siiski järgmisel aastal hindasid tõstma,” ütles Sepp.