
KREEKA MÜÜDID MAASILINNAS: Ilus Helena (Piia Mägi) ja Hektor (Virgo Neemre) Saaremaal Maasi maalinna maaliliste varemete vahel.
Üleeile esietendus Orissaare vallas Maasi maalinnas Ellen Teemuse lavastatud “Helena”, mis põhineb kreeka müütide ja prantsuse kirjaniku Jean Giraudoux’ paroodilisel näidendil. Osatäitjateks on Saaremaa oma harrastusnäitlejad.
Etendamispaik oli “Helena” jaoks tõepoolest hästi valitud. Ajaloolised Maasi maalinna varemed andsid loole ajaloolist hõngu ning varemeteni viiva tee ääristamine tõrvikutega lõi mõnusa õhkkonna. Just maalinn oma ajaloolise miljööga oli see, mis etendusele tohutult juurde andis ja ilma milleta “Helenat” väga raske välja mängida oleks.
Ütleksin, et harrastusnäitlejad on kreeka müütide näol võtnud endale puremiseks tõsise pähkli. Tuua Saaremaal publikuni kuulus Trooja Helena on paras katsumus. Kuna aga tegu on justnimelt harrastus-, mitte kutseliste näitlejatega, võib nii mõnedki apsud andeks anda.
Mis aga veidi häirima jäi, oli kehv akustika ja probleemid muusikaga. Nõrgemad hääled ei kostnud varemete vahelt väga hästi publikuni ja seetõttu tuli nii mõnelgi osatäitjal liialt häält pingutada. Samuti summutas muusika mitmeid kordi näitlejate teksti, alustades mängimist liiga vara ja liiga valjult. Kuna aga muusikaline pool on järgnevate etendustega parandatav, ei peatuks ma sel rohkem. Loodetavasti saavad osatäitjad järgnevateks kordadeks ka tekstid paremini pähe õpitud.
Eksootilised saarlased
Mida aga tulevaste etendustega vaevalt et muuta saab, on asjaolu, et pea pooled osatäitjatest, näiteks orjatarid, linnapoisid, linnaelanikud, olid rohkem ruumitäiteks ja dekoratsioonideks, kui reaalset funktsiooni kandsid. Samuti jäi imeilus Helena lihtsalt ilusaks ega mänginud oma nimiosa täielikult välja.
Kui nüüd näitlejatööd edasi vaadata, siis minu jaoks täitsid oma rolle kõige loomulikumalt Trooja kuninganna Hekabe ehk Helje Basihhina ja Trooja kuningas Priamos ehk Mait Merivald. Loomulikkuse nimel ei pidanud nad erilisi pingutusi tegema. Samuti meeldis Vaido Luksi osatäitmine Kreeka saadiku Oiax’i rollis. Publiku seas tekitas vast kõige enam elevust Neeme Metsa kehastatud luuletaja ja senati liikme Demokose roll. Krapsakas naine pani publiku mitmeid kordi südamest naerma.
Meelde jäid ka lihtsad, ent ilusad kostüümid ning näitlejaid vaadates tekkis tahtmatut mõte, kust on kõik osatäitjad saanud nii pähkelpruuni jume. Kas on päikese käes usinalt proove tehtud või on tegu mõne muu salanipiga? Igatahes varemete vahel liikunud Saaremaa näitlejad jätsid väga vahemerelise mulje.
Kel augusti alguse õhtud veel sisustamata, võtku aga suund Maasilinna poole. Saab näha oma kandi inimesi kreeka müüte etendamas ja oma silmaga veenduda, kas imeilus Helena on ka Maasilinnas ilus kui pildiraamatus.
Päikeseprillid ja soojad riided tuleks aga kindlasti kaasa võtta. Muidu ei pruugi etenduse esimest vaatust näha ja teise ajal võib külm hakata.
Käisin vaatamas esietendust ja mul tekkisid mõneti vastakad tunded.Võib-olla oli teema pisut raske harrastusnäitlejate jaoks.Küllap oleks pidanud rohkem ajalugu uurima ja ajastuga seoses käitumist ja miljööd kajastama.Seltskond oli kuidagi väheliikuv ja tekst kippus mõnel ununema, kusagil keskel tekkis vaikuse moment ja hakkas igav.Olen näinud osa seltskonna esituses palju hoogsamaid ja paremaid etteasteid ja kindlasti see rikkus ka minu ettekujutuse.Mait Merivaldilt oleksin oodanud palju suuremat sõnalist osa.Praegu oli see väga napp.Neeme Mets oli tõesti see, kellel oli lavastuses ka midagi teha ja öelda ning ta tõesti esines.Koht oli ilus, õhtu oli tore, lõpuks hakkas küll viluvõitu, kuid haarava etenduse korral poleks see tunda andnud.Minu jaoks oli etendus lahja.Puudus vaatajaid kaasakiskuv hoog ja puänt.Lavastuse lõpus esitatud Kreeka tants jättis kõige meeldejäävama mulje.