Relva-SS veteranid said kokku Sinimägedes

Relva-SS veteranid said kokku Sinimägedes

64-AASTASED SÕDURINALJAD: Vana SS-veterani Bernhard Lipu (omadele Lipu Pärni, vasakult kolmas) sõdurinalju naeravad tema kõrval istuv Kalle Tiits, paremal seisev Hendrik Ilvik ja vasakul Kalle Aavik. Viimane sai saarlastega kokku muuseas seetõttu, et tuli oma isa Kaljo Aaviku sõjas käimise kohta infot otsima.

Läinud laupäeval kogunesid Sinimägedesse Relva-SS veteranid, et meenutada 64 aastat tagasi toimunud lahinguid, mis asjatundjate hinnanguil olid ühed osavõtjate-, kuid samas ka kaotusterohkemad. Sinimägedes käisid ka Saaremaa vabadusvõitlejate ühingu liikmed.

Kui Sinimägede vanad rindemehed tundsid heameelt selle üle, et võrreldes varasemate aastatega oli kohal tunduvalt enam noort rahvast, siis olid rõõmsad ka vanad Saaremaa sõjamehed, sest nendegagi sõitsid kaasa toetajad ja ajaloohuvilised. Ja mis saakski olla põnevam, kui sõita näiteks Narva-Jõesuu–Narva teed pidi ning kuulda toonaseid mälestusi grenaderide diviisi legendaarselt võitlejalt Bernhard Lipult, ikka segatud humoorikate sõdurinaljadega.

Sinimägedes endis olid jututeemad aga tõsisemad. Ringi käis ka Öise Vahtkonna käesidemetega ja ilmsete provokatsioonimõtetega tegelasi, kelle filmikaamerat huvitas isegi naiskodukaitsjate supipoti sisu. Samas oli kohal seltskond skinhead’e. Ning igaks juhuks tugevdatud politseijõud.

Lisaks vanade rindemeeste ühenduste lippudele olid oma riigilipud kohale toonud ka relvavennad Taanist ja Norrast.

Ainus riigikogu liige, kes aasta-aastalt järjekindlalt osa võtab ka Saksa poolel võidelnud meeste kokkusaamistest, Trivimi Velliste lubas meestele, et Isamaa ja Res Publica Liit esitab juba sügisel riigikogule eelnõu, mis tunnustaks ka Saksa poolel sõdinud eesti mehi. “Praegune Eesti valitsus ja riigikogu ei ole tänaseni öelnud: poisid, te sõdisite õige asja eest,” toonitas Velliste, kes soovitas eelnõu arutluse ajal jälgida, kes mida ütleb, ning veelgi hoolikamalt meelde jätta, kes kuidas hääletab.

Velliste pidas naeruväärseks hädaldamist, et Teise maailmasõja sündmused Eestis on olnud nii keerulised, et neid ei suudeta õieti kellelegi ära seletada. “Eestlased, kes nõnda räägivad, on kas saamatud, laisad või lihtsalt rumalad,” tõdes riigikogulane, kelle sõnul ei ole meie ajaloos midagi keerulist ega arusaamatut.

“Mida keerulist on seletada, kui kaks röövlit jagavad saaki ja seda saaki jagades omavahel tülli pööravad?” küsis ta., märkides, et eestlastel tuli Teise maailmasõja ajal lihtsalt relvad kätte võtta, et peatada vaenlane nr 1 – see, kes oli ohtlikum.

Vaivara vallas ja selle lähikonnas 1944. aasta veebruarist kuni septembrini kestnud sõjategevus hoidis ülejäänud Eesti lahingutest sel ajal prii ning väga paljud eestlased suutsid sel ajal sõja ja nõukogude võimu eest läände põgeneda. Soomlased ütlevad, et Sinimägede lahingud andsid ka Soome-Vene läbirääkimistel soomlastele palju parema positsiooni, kui neil muidu oleks olnud.

Saksa poolel osales selles lahingus umbes 175 000 meest, Vene poolel ligi 300 000. Mõlemalt poolelt kokku langes ümmarguselt 60 000 võitlejat. Eestlasi oli püssi all nii Saksa kui ka Vene poolel.

Print Friendly, PDF & Email