26.07.2008 arhiiv

Igapäevaselt teistega suheldes ja kommunikeerides kogeme nii meeldivaid kui vähemmeeldivaid hetki. Kui mõlemad suhtepooled teineteist mõistavad, siis probleemi pole – alati aga ei pruugi meie isikliku emotsiooni väljendus langeda kokku rääkija omaga ning “tüli ongi majas”.

Loe edasi...

Säärase raske ja poliitiliselt mõnevõrra isegi ohtliku ülesande ees seisavad Venemaal praegu paljud riigitruud ametnikud. Viimase kaheksa aasta jooksul, mil riigi presidendiks oli Vladimir Putin, rippusid tema portreed praktiliselt kõigi Vene riigiametnike kabinettides. Nii oli see Kremlis kui ka kõige väiksemate linnade valitsusasutustes. Teatud mööndustega võis kõigest sellest ka aru saada – erinevalt Eestist, kus ka võib riigiametnike kabinettides tihti riigipea paraadülesvõtet kohata, annab Venemaa põhiseadus presidendile suure võimu: Venemaal on president kõige tähtsam ülemus ning subordinatsioon nõuab, et riigi kõige tähtsama isiku portree ripuks iga ametniku kabineti seinal, otse tema kirjutuslaua taga.

Loe edasi...

Tänavu kevadel möödus 665 aastat Eesti varasema ajaloo ühest tähtsündmusest – Jüriöö ülestõusust. Saaremaad see Põhja-Eestis Harjumaal alanud vastuhakk esialgu ei puudutanud. Saarlased sekkusid sündmustesse hilinemisega, see-eest aga väga ägedalt. Ajalooürikutes ja tänapäeva ajalooõpikutes on saarlaste säärasele passiivsusele antud kõige erinevamaid seletusi – põhjustena tuuakse nii geograafilisi ja sotisaalpoliitilisi, kuid ka inimpsüühika ja piirkondliku mentaliteedini ulatuvaid tegureid. Nii näiteks väidetakse, et saarlaste ükskõiksuse põhjuseks olevat nende geograafiline eraldatus ülejäänud Eestist või siis nende vaimne laad (saarlane olevat oma iseloomult alati veidi pikaldase reageerimisega, mistõttu võtvat tema rahuliku meele ülesärritamine lihtsalt kauem aega). Veel on saarlaste passiivsust Jüriöö ülestõusu alguspäevil seletatud erilise poliitilise olukorraga Saare maakonnas. Nimelt olevat saarlased pärast 1227. aastat, mil kogu Eesti ala sattus võõrvõimu valdusesse, suurel määral säilitanud oma sõltumatuse. Ka võõrvõimu kehtestatud koormised olevat siin olnud mõnevõrra leebemad. Kuidas selle kõigega ka ei ole, üks on kindel – täpselt üleeile möödus 665 aastat päevast, mil jüriööl alanud sündmuste ajal algas saarlaste võimas ülestõus. See oli 1343. aasta 24. juulil või – nagu kirjutas üks kroonik – päev enne jaagupipäeva.

Loe edasi...

Seekordne reportaaž viib meid Sulev Truuväärtiga Karujärve lähistele Dejevo raketibaasi, mis oli Eestis üks suuremaid, kuid praegu meenutavad seda aega vaid kummituslikud varemed. Rüüstatud ja laastatud, kokku varisenud, veidraid tundeid tekitav – hullult põnev ja samas kohutavalt masendav. Isegi kui see poleks laastatud, oleks päris masendav – nii ilusa metsa sees säärased monstrumid. Dejevo jäänud tühjaks, kui 1994. aastal viimased raketimehed ära läksid. Tõenäoliselt on suurema lõhkumise baasis toime pannud hiljem tulnud maradöörid. Truuväärt on mees, kes esimest korda teenis ohvitserina Dejevos 1966. aastal ning viimati staabiülemana tehnilises divisjonis nüüdseks juba 27 aastat tagasi.

Loe edasi...

Saatuse tahtel on Tööloom seekord kaheks päevaks pritsumees, sest suur austus pritsumeeste vastu on Töölooma alati saatnud. Pritsumehed on alati coolid ja tegusad, mis tähendab, et Tööloom peab asja järgi proovima. Pritsumeesteks kutsuvad pritsumehed endid ise. Ametnikud nimetavad meid päästjateks. Tööloom tahab päästa kogu maailma.

Loe edasi...

Kõljala lähedal põlluveerel asub üks vana talukompleks, mille elumaja alles mõni aasta tagasi uue erkkollase kuue ja säravpruuni katuse sai. Suviti võib seal koos naise ja lastelastega toimetamas näha mõnusat vanaisa, kelles teadjamad tunnevad ära rahvusvaheliselt tunnustatud ja presidendi ordeniga pärjatud keemiaprofessor Margus Lopi.

Loe edasi...

1988. aasta 2. juuli Saarte Hääl avaldas tol aastal keskkooli medaliga lõpetanute nimekirja. Ühtekokku 13 nime. Kui vaadata praegust iga-aastast medalitesadu tundub, et tollal oli medaleid reeglina vähem kui praegu.

Loe edasi...