150 aastat Mustjala segakoori – see on alles algus (3)

150 aastat Mustjala segakoori – see on alles algus

MUSTJALA LAULUPÄEV: Ühendkoori ja rahvatantsijaid oli kokku pea 150. Pildil vaid osa suurest seltskonnast.

Laupäeva õhtul oli Mustjala mõisapark täis rahvariideis laulu- ja tantsuhuvilisi. Seda nii Saare-, mandri- kui Soomemaalt. Kokkutuleku põhjuseks oli 150 aasta möödumine ajast, kui kohalik köster Andreas Allas Mustjalga esimese segakoori asutas.

Kuigi Mustjalas pole koolidirektori Malve Kolli sõnul segakoor kõik need 150 aastat järjest tegutsenud, pole laulu järjepidevus tema arvates Mustjala vallast kuhugi kadunud. Vallavanem Kalle Kolter sõnas avakõnes, et ka pärast väsitavat päevatööd tullakse Mustjalas ikka kokku, et koorilaulus, tantsu- ja näiteringis kaasa teha. ”See on aidanud meil elus läbi lüüa,” arvas Kolter. Ka maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja kultuuri alal Valve Heiberg tänas, et lauljad 150 aastat kestnud koorilaulu elus hoiavad.

Kuigi kooris on kokku vaid 12 liiget, jõutakse koolidirektor Kolli sõnul palju. ”Osaleme oma valla tähtsündmustel, laulame Õllesummeril, käime pealinnas üldlaulupeol ja oleme Lääne-Saaremaa koori liikmed, välja on antud kaks CD-dki,” lausus ta oma kõnes.

Laulud ja tantsud koos sõpradega

Eks näita Mustjala koori aktiivsust ja tublidust seegi, et tähtsündmuse puhul tulid sõprusvalda õnnitlema nii Kuhjavere tantsurühm Õerutajad kui Kortesjärvi kirikukoor Soomest. Samuti oli väljaspoolt Saaremaad pärit puhkpilliorkester Silver Brass – nagu ühel õigel laulupeol tavaks, kõlasid puhkpillid ka Mustjalas.

Mini laulu- ja tantsupeole andsid omapoolse panuse ka Karja, Lümanda ja Taritu segakoorid, Kärla ja Salme külakoorid, kammerkoor Eysysla, Mustjala memmede tantsurühm, Mustjala naisrühm ja Mustjala Põhikooli folkloorirühm ”Sõluk”.

Ja väike laulu- ja tantsupidu see tõepoolest oligi. Mitte lihtsalt kontsert. Oli rongkäik ja olid lipud.

Isamaaliste laulupeolaulude ja tuntud rahvalike viisidega tekkis hetkeks tõepoolest tunne, nagu oleks jälle lalulupeol. Esinejaid vaadates aga meenus – ei, siiski on veel tegu Saaremaa ja Mustjalaga. Selle paigaga, kus vallavanem Kolteri sõnul Suur Töll oma jalad tõrvaseks tegi.

Siiski – põhilood laulupeo repertuaarist: ”Ärkamise aeg”, ”Ta lendab mesipuu poole” ja ”Tuljak” said siiki ette kantud. Viimane ka ette tantsitud.
Tõelise laulupeo hõngu oli tunda ja esinemiste lõppedes algasid tänukõned ja koorijuhtide tänamine tammepärgadega. Meelde jäi Soome kooriliikme ütlus oma kõnes: ”Eestlastele olla laulupisik emapiimaga kaasa antud.” Ja Mustjala rahvas pole selles suhtes kindlasti mitte erand. Nagu ütles ka koolidirektor Kolli oma kõnes: ”Seni, kuni püsib Mustjala ja tema rahvas, ei kao laul siit kuhugi.” Raske oleks sellega mitte nõustuda.

150 aastat vajab tähistamist

Laulude ja tantsude lõppedes arvas Mustjala koori dirigent Imbi Kolk, et selline üritus on tore küll, kuid iga-aastaseks traditsiooniks see siiski vast ei saa. ”Lauljad vist ei jaksaks,” viitas Kolk maakonna rohketele suvistele lauluüritustele. Sellise tähtsündmuse puhul, nagu 150 aastat segakoori loomisest, on kohaliku laulupäeva korraldamine tema arvates aga väärt mõte.

Mustjala Rahvamaja juhataja Reine Vinter leidis, et selline esmakordne üritus nende vallas läks täielikult korda. Esinejaid oli tema sõnul ligi 150. Vinter avaldas head meelt: ”Ilm oli ilus, publikut oli palju, ei läinud lohisema ja kõik läks kava järgi.” Ja rõõmu tundsid lisaks Mustjala rahvale ka kaugemalt tulnud. Ei jää üle muud, kui nõustuda Mulgimaalt pärit rahvatantsijaga, kes pärast laulude ja tantsude lõppemist sõnas: ”On ikka vinge rahvas küll”.

Print Friendly, PDF & Email