Kuressaare sai linnaõigused 1563.a. Sel puhul kinkis Taani kuninga Frederiku vend hertsog Magnus linnale esimese vapi, mis pole säilinud. Kingitud vapiks oli Saare-Lääne Piiskopkonna vapp. Kuna see piiskopkond oli pühendatud apostel Johannesele, siis on vapil Johannese sümbol kotkas.
1934. aasta aprillikuus esitas Linnade Liit Kuressaare linnavalitsusele heakskiitmiseks nende poolt välja töötatud Kuressaare linna lipu ja vapi kavandi.
8. märtsil 1935. aastal oli koos Kuressaare linnavalitsuse asjatundjate nõupidamine kavandite kohta seisukoha võtmiseks. Lipu värvid on taevakarva sinine ja valge, missugused poolitavad nelinurkse lipu diagonaaljoones.
Linna vappi, esitatud kujul, ei peetud vastuvõetavaks ja selles tehti muudatusi. Leiti, et linna vapp peab vastama sellele originaalkujule, milliseks see on antud linnale hertsog Magnuse poolt 1563. aastal.
Nõupidamisel tehtud muudatuste kohaselt töötas uue vapikavandi välja Caesar Kaljo.
Uuel kujul vapp kujutab enesest sinisel tagapõhjal valget lossi kahe torniga, millistest ühel on kullakarva katus ja torni tipus kullakarva tuulelipp. Lossi väravas seisab kotkas, kes hoiab küünte vahel linti, millel tähed IPEW. Kotkas kujutab evangelist Johannese püha kotkast, kelle nimele on loss ehitatud. Tähed lindil tähendavad In principio erat werbum, mis tähendab eestikeelses tõlkes “Alguses oli sõna”, millisega teatavasti algab Johannese evangeelium.
Samal nõupidamisel oli ka kõne all Kuressaare linna küsimus. Sooviti, et linnavalitsus astuks samme, et linnale saaks ametlikuks nimeks tagasi antud ta endine nimi Kuressaar, senise Kuressaare asemel.
Praegune uus Kuressaare vapp on joonistatud Endla Tuutma poolt linna esimese suure pitsati (asub Saaremaa Koduloomuuseumis) jäljendi alusel, kotka joonise eeskujuks on kotkas piiskopilinnuses asuva piiskopi eluruumi kaminalt(18.saj).
Meie Maa, 15. märts 1935
Kuressaare linna kodulehekülg