Tõlluste mõisa ehitustöödel leiti kohaliku kooli kroonika (1)

Tõlluste mõisa ehitustöödel leiti kohaliku kooli kroonika

AJALOOLINE PAIK: Täiskasvanute Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Jan Jürgenson viitab kohale, kust ta läinud reedel leidis vanade põrandalaudade alt ajaloolise dokumendi.

Pihtla vallas asuva Tõlluste mõisahoone ehitustööde käigus avastas töödel osalenud kohalik noormees ajaloolise dokumendi, mis kajastab enam kui saja aasta vältel kohaliku kooli ajalugu. Asjatundjate väitel võib leid anda uut ja väärtuslikku infot Saaremaa eestikeelse hariduselu varasema ajaloo kohta.

Dokumendi avastanud Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Jan Jürgenson ütles, et leidis selle möödunud nädala reedel Tõlluste mõisa ehitustööde ajal hoone teise korruse pehkinud põrandalaudade alt.

“Seal teisel korrusel oli ühes kohas põrand peaaegu juba lagunenud,” rääkis Jan, “kuna säilinud oli vaid kolm pehkinud lauda, otsustasin ka need lahti võtta ja just nende viimaste laudade alt see paks klade päevavalgele tuligi.”

Jani jutu järgi ei pööranud ta alguses kohe leiule tähelepanu. “Pidin selle juba koos muu prahiga prügihunnikusse läkitama, kui märkasin kirja “Tõlluste kooli kroonika,” ütles leidja.

Jan lehitses põgusalt ka kladet. Tema sõnul olid kroonika ilmselt kirja pannud kooli õpetajad. Kõige varasem kirje pärines aastast 1840 ja kõige hilisem aastast 1945. “Samas oli ka pilte kooli õpilastest, peamiselt olid need tehtud 1930. aastatel ja neil olid 6. klasside ehk lõpuklasside lapsed,” rääkis ta.

Muinsuskaitse ekspert Tõnu Sepp ütles, et möödunud nädalal Tõlluste mõisas ehitustööde käigus päevavalgele tulnud dokument on praegu tema käes. Sepa sõnul on tegemist paksemate kaantega kladega, millel olemas ka tiitelleht märkega “Tõlluste kooli kroonika”.

“Kõnealuse kroonika vanem osa on tõenäoliselt kirja pandud hilisemate mälestuste järgi,” märkis Sepp. “See tähendab, et tegemist pole dokumendiga, mille täies mahus oleks kirjatanud sündmuste kaasaegsed.”
Saaremaa muusemi töötajad polnud eile kõnealust kroonikat veel näinud. Muuseumi ekspositsiooniosakonna juhataja Külli Rikas ütles, et nagu paljude Saaremaa vallakoolide, nii on ka Tõlluste kooli ajaloo varasema osa kohta andmeid väga vähe. “Seepärast on selline leid väga teretulnud ja on tore, et leiu avastanud noormees oskas sellele tähelepanu pöörata ning asjatundjate kätte anda,” märkis Rikas.

Külli Rikase sõnul on loogiline, et kooli kroonika just 1945. aastal katkeb. “Kui Eesti Nõukogude vägede poolt 1944. aasta teisel poolel taas okupeeriti, peideti paljud ajaloolised ülestähendused,” rääkis ta. “Elanikkond elas ju hirmu all ja uus võim pelgas endise korra ajal kirja pandud tõde.”

Koguteosest “Saaremaa” võib lugeda, et 1819. aasta Liivimaa talurahvaseaduse järgi pidid kõik mõisakogukonnad ehk vallad asutama ühe kooli iga 500 liikme kohta. 1840. aasta andmetel tegutses Saaremaal 174 vallakooli, kus õppis 5884 õpilast. Püha kihelkonnas, kus asub ka Tõlluste, tegutses 1847. aastal 11 vallakooli.

Tõlluste kooli kohta on kindlalt teada, et pärast Eesti iseseisvumist reorganiseeriti see 4-klassiliseks algkooliks. 1930. aastatel oli aga kool 6-klassiline. 19. sajandi I poolel valminud ja 1919. aastal riigistatud Tõlluste mõisahoone anti kooli käsutusse 1920. aastal.

Sõja järel alustas 92 õpilasega kool tööd 4. detsembril 1944. a Tõlluste mittetäieliku keskkoolina. 1950. a kool reorganiseeriti Tõlluste algkooliks.
Tõlluste kool likvideeriti 1970. aastal. Kooli juhtis siis Lembit Miller.

Print Friendly, PDF & Email