Mulgimaal valmistati Kuressaarele linnuse motiividega küünal

Mulgimaal valmistati Kuressaarele linnuse motiividega küünal

KURESSAARE KÜÜNLAGA KÜÜNLAVALGUSES. OÜ Eesti Valgus omanik Peter Vütrich ja Kuressaare küünla autor kunstnik Natalia Remmer loodavad, et taies saarlastele meeldib.

Kuressaare on üks kolmekümnest Eesti linnast, mille temaatiline küünal on valmistatud Viljandimaal Võhmas osaühingus Eesti Valgus. Selle ettevõtte omapäraste küünaldega saavad huvilised tutvuda 25. juulil algavatel Võhma linnapäevadel kohaliku gümnaasiumi saalis avatud näitusel.

Peter Wütrichil OÜ-st Eesti Valgus tekkis idee valmistada meetripikkused küünlad ning kaunistada need Eestimaa linnade ajaloo-ja kultuuriväärtusi, olustikku ja legende tutvustavate piltidega.

“Olime meeldivalt üllatunud, et selline mõte äratas erinevates paikades elavat huvi. Küünalde kujundamisel pidasime omavalitsuste esindajatega nõu. Ühena esimestest pakkusid meile oma mõtted välja Kuressaare linnavalitsuse ametnikud, kes soovisid, et teeksime koguni kaks küünalt, mis hakkaksid tulevikus seisma piiskopilinnuse tornide ees.

Otsustasime siiski truuks jääda oma projektile, mille põhjal teeme igale linnale ühe küünla. Piiskopilinnuse motiividega kaunistatud küünla võivad aga kuressaarlased endale saada küll, sest pakume võimalust linnadel taiesed välja osta,” ütles Šveitsist Eestisse elama asunud ettevõtja, kelle nüüdseks kodulinnaks on üheksandat aastat Võhma ning kes õppinud selgeks eesti keele.

Peter Wütrichiga vesteldes selgus, et Hiiumaa pealinna Kärdla küünlal kujutatakse inimesi kohvi joomas, sest selle piirkonna hiidlasi kutsuti ammustest aegadest kohvilähkriteks. Viljandi küünalt kaunistavad pildid rippsillast, maasikatest, paadimehest ja pillimängijatest. Mustvee küünlal on vaated Peipsi järvest, kalad, ankur ja köögiviljad. Jõgeva omale maaliti aga külmasammas ja rahvatantsijatega tantsu vihtuv jõuluvana.

Viimastel aastatel on Jõgevat hakatud kutsuma ka Eesti naistetantsu pealinnaks. Muide, Airi Rütteri eestvedamisel tegutseval folklooriselts Jõgevahe Pere on mitmel korral esinenud ka Saaremaal Viki külas Mihkli talumuuseumi suvesimmanil ja festivalil “Saaremaa valss”, kus võidetud ka laureaaditiitel. Veelgi tugevam seoses Saaremaaga on külmalinna soojasüdamelisel kultuurikollektiivil aga põhjusel, et tantsijad kannavad Pöide ja Karja kihelkonna rahvarõivaid.

Linnateemalistele küünaldele maalib pilte kunstnik Natalia Remmer. “See töö pakub mulle rohkesti loomingulisi emotsioone. Mu eesmärgiks on teha igast küünlast omaette kunstiteos,” rääkis naine, kes lõpetanud Uljanovski kunstikooli Venemaal. Kunstniku sõnul võtab ühe küünla maalimine aega kaks kuni kolm päeva.

Võhma linnajuhid kutsuvad saarlasi juulikuu lõpus Mulgimaa väikelinna päevadest osa saama ja sealhulgas küünlanäitust uudistama.

Jaan Lukas
meediabyroo@hot.ee

Print Friendly, PDF & Email