Käesla küla oma nägu on tulnud koostöös

 

Käesla on väike küla oma 25 taluga ja elanikeregister näitab 35 sissekirjutust. Nagu külades ikka, on meil ka neid suvitajaid, kes on end külla sisse kirjutanud. Samas on ka neid inimesi, kes elavad kohapeal, aga registris mujal edasi. Kuidas keegi leiab ja vajalikuks peab. Nii võin vaid oletada, et suvel on meie külas rahvast palju rohkem.

Kaasajal liiguvad inimesed väga palju, piirid suvitajate ja püsielanike vahel hakkavad kaduma. Mõni suvitaja on rohkem paigas kui kohapeal kodu omav. Kusagil mandrimaal või mõnes teises riigis parema leiva eest tööl käivad inimesed peavad ära olema.

Elame ju avatud maailmas, Käeslas samamoodi nagu Tallinnas. Arvatavasti pole see Brüsseliski teisiti, globaalsus on oma mõju avaldanud. Küsimus on vaid elustiilis ja võimalustes.

Miks ma nii lähenen külaelule? Väga lihtne. Me peamegi elama omas kogukonnas oma võimalstega ning säilitama oma näo. See teebki meid teistest teistsugusteks – omalaadseteks. Kui sõita ringi mööda maailma riike, siis tahan just näha selle riigi omapära, selle kandi kultuuri. Kui sõidan mööda Eestimaad, siis ma tahan ka näha just selle valla või küla eripära ja selle kandi kultuuri. See on huvitav ja rikastab meie mõttemaailma.

Mida pakub siis Käesla küla hetkel teistele? Käesla nagu paljud meie külad toimib läbi seltsitegevuse. 2003. aasta jaanuaris lõime MTÜ Käesla Arenguseltsi, mis kuulub ka Saaremaa Kodukanti. Hoida seltsid ühe katusorganisatsiooni all on igati mõistlik, sest läbi Kodukandi oleme saanud õpetust ja juhiseid, kuidas oma arenguid suunata.

Meie seltsi kuulub 19 liiget, pea kõik tegusad talud on esindatud. Nagu inimesed kõikjal, oleme meiegi erinevad. Kuid Käesla on meie ühine pidepunkt ja nii oleme külas sammhaaval ehitanud välja oma külaväljaku, mis paljude pilke on püüdnud ja kutsunud üritusigi korraldama.

Tänu maaelu arengufondidele oleme saanud rahalist abi, sest ilma rahata väga palju just ei arenda. Vald ühele väiksele külale ka väga palju raha suunata ei saa. Nii on Käesla rahvas võtnud asja tõsiselt ette, kirjutanud projekte ja neid ellu viinud. Tulemus on olnud ootuspärane.

Alustasime mõni aeg tagasi võsa puhastamisega kunagise Käesla mõisa hoovis. Ajalooandmete järgi on Käesla mõis rajatud juba 550 aastat tagasi. Mõisahoonet pole enam ammu. Eelmise sajandi keskel, kui mõisa peamajas tegutses veel koolimaja, käis seal vilgas elu. Nüüd on toonastele õpilastele kunagisest hoonest vaid helge mälestus jäänud. Oletatava mõisa peaukse asukohale püstitas selts kolm aastat tagasi püstkoja. Hästisäilinud vana papliallee poolt tulles mõjub see muljetavaldavalt.

Territooriumi piiritlemiseks ja väljaku ehteks on paar aastat tagasi valminud kaldaed, see sobib püstkojaga suurepäraselt. Selle aasta jaanipäevaks ehitasime valmis kõlakoja, seal saab esineda või näitemängu mängida. Väike särts külaelus on igati teretulnud, eriti kui tegevusse saab kaasata erinevaid põlvkondi.

Lastele on valminud atraktsioon, kus saab ronida ja kiikumise lõbu nautida. Kuna külaväljakul on põhjust aina kauem viibida, siis tuli ka hädavajaduste maja püsti panna, nii et põõsastesse pugeda pole enam vaja. Mõisahoone kokkulükkamisest on ikka midagi ka alles jäänud, nii avastasime võsapuhastamise käigus kunagise mõisa salvkaevu. Kivide vooderdus oli hästi säilinud ja kuigi vett sees ei ole, ehitasime kaevule rakked peale.

Võsapuhastamise käigus tuli mullahunniku alt välja kunagine mõisamaja kelder. Oli imekombel hästi säilinud. Tänu PRIAast saadud rahadele on see juba suuremalt jaolt korras ning võimaldab isegi külamaja funktsioone täita. OÜ Saare Kivitööstus annab taastamistöödel endast parima, me oleme tulemustega igati rahul. Kui juhtute meile külla tulema, siis kehvade ilmade korral kedagi vihma kätte ei jäeta, aga päris maa alla ka just pugema ei pea.
Põuaste suvede tõttu on osa rahvast olnud ilma veeta. Puurkaevu puurimine on väga kallis lõbu ja nii otsustas selts oma inimeste eest seista ja rajada külaväljakule puurkaevu. Selleks küsisime raha KIKilt ja nii võib igaüks nüüd saada häda korral vett külaväljakult.

Kõiki meie projektide kaasfinantseeringu osas on abistanud Kärla vallavalitsus. Suur aitäh!

21. juunil pidas Käesla rahvas oma jaaniõhtut ning kuulutas oma külaväljaku avatuks, nüüd juba suuremateks tegudeks. Tähtis kingitus koos ilusate sõnadega tuli vallavanem Enno Pildrelt. Ta andis meile üle lipu ja lipuviiru, viimane sai ka kohe ka üles tõmmatud.

Saaremaa Kodukanti esindas Elvi Viira ning ilusaid sõnu ning tunnustust jagas temagi. Tunnustust said need, kes kohapeal elu jätkusuutlikust väärtustavad. Samuti rõhus kohapealse initsiatiivi tähtsust külaliikumise eestvedaja Leo Filippov maavalitsusest. Tänusõnad ja väiksed kingitused tulid nii Sõmera küla seltsingult kui ka äsja tegutsema asunud Paadla kandi seltsilt. Aitäh kõigile.

Rahvast kogunes palju ja vastukaja üritusele on olnud igati positiivne.
Õhtul mängis tantsuks Loodetuul, kellele kuulus ka au olla esimene esineja meie uues kõlakojas. Pakkusime šašlõkki, salateid, kohvi ning tortigi.

Meie külaväljakut on külastatud üsna palju. Meil on peatunud koolilaste jalgrattamatkad, korraldatud on klassiõhtuid, lasteaia rühma üritus koos vanematega, on käinud omavalitsused ja noored üle Euroopa vahetusõpilastena on viibinud meie juures, mandri koolilapsed, kes otsivad soodsat peatumiskohta ning suurem üritus on olnud koos Eurohousiga Heiferi projekti raames.

Läbi ürituste rikastame oma igapäeva argielu ja alati ei peagi minema teisi uudistama maa ning mere taha, vaid kutsume nad siia. Külaelanike koostöös avaneb teistele küla oma nägu. Me üritame olla täpselt oma nägu – Käesla küla nägu.

Maive Õispuu
Käesla külavanem
maive.oispuu@mail.ee