Karujärve kämpingu majanduskriis on halb ilm (1)

Karujärve kämpingu majanduskriis on halb ilm

VAATAB TULEVIKKU: Jüri Kuuse selja taha jääb vana lava, tulevikus näeb Kuusk kämpingut aga hoopis teistsugusena.

Karujärve Kämping OÜ eestvedaja Jüri Kuusk suundub Karujärvele, nagu sõidaks ta oma lapsepõlve armastuse juurde. Lähenedes viitab igale ümbritsevale krundile ja räägib, millised on suured plaanid, mis omanikel Karujärve-äärsete maadega tehtud on. Tunne pole petlik – tegu ongi Kärlalt pärit mehe lapsepõlvemaaga.

Lõpuks Karujärve kämpingute juurde sisse keerates tervitab Kuusk reipalt perenaist, kes on mõnikord olnud kämpingu ainus töötaja. Tavaliselt on töötajaid siiski kaks-kolm, kuid suurema töö teeb Jüri Kuusk ära koos oma kaksikust venna Reinuga. “Me teeme seda kõike teise töö kõrvalt. Nende käivete juures ei tasu kedagi lisaks tööle võtta,” ütles Kuusk.

Karujärve kämping on Kuuskede pereettevõte. Firma omanik on Juhan Kuusk, Jüri ja Reinu isa. Vennad teevad kämpingus kõike: koristavad, tegelevad müügiga ja kui vaja – viskavad ka inimesi välja. Enamik kämpingus toimuvast on ikkagi seotud Jüriga ja tema tegemistega. “Ilus koht ju. Oleks ta siis hirmus tüütu ja kivina kaelas,” ei leia Jüri Kuusk põhjust virisemiseks.

Jüri Kuusk on Karujärvel tegutsenud 1999. aastast, kuid alles eelmisel aastal lahenesid 14 aastat väldanud omandiküsimuse vaidlused. Aastaid kestnud protsessi lõpuks anti siiski Karujärve Kämping OÜ-le puhkepaiga erastamisõigus.

Vaevalised vaidlused ja ebaselgused omandiküsimuses on Karujärvel suurematele arengutele pidurid peale tõmmanud. Vanu hooneid hoitakse pidevalt töökorras, kuid midagi uut ei olnud Kuuse sõnul mõtet ehitada. Nüüd, mil kämpinguplatsi suhtes on selgus saabunud, võivad ka lennukamad mõtted omanike peas tiibu sirutama hakata. Jüri Kuusk ootab esialgu õiget hetke oma mõtete teostamiseks: “Paberil on plaan olemas. Kõik nõuab aga hetkeolukorra tunnetamist. Õige aeg, õige koht, õiged tegijad!”

Uus plaan näeks ette Karujärve kämpingu tundmatuseni muutmist. Midagi säilitada ega renoveerida pole sellisel juhul Kuuse sõnul mõtet. Platsile peaks kerkima peahoone, kus oleks ööbimisvõimalus ja saunad. Niikaua hoitakse vanu ehitisi korras, kuni leitakse, et on õige aeg muutusteks. Uus kontseptsioon saaks veidi sarnanema praegu Suures Tõllus nähtavaga. Plaani teostamiseks otsib Kuusk maagilist müügitrikki, kuidas inimesi järvele meelitada ja seal hoida.

Täna müüb Karujärve kämping end oma lihtsuse, puhtuse ja looduse poolt kingitud ilu ja loomulikkusega. Tegemist on lihtsalt telkimisplatsi ja kämpingutega, midagi enamat ei püütagi olla.

Ilusat ja lihtsat kämpinguplatsi mõistliku hinna eest hindavad kõrgelt suvepäevi korraldavad asutused. Alates jaanipäevast kuni suve lõpuni on enamik nädalavahetusi Karujärvel täis suvepäevalisi. Tavakülastaja elu teeb see raskemaks, kuid umbes kahe kuu jooksul suvepäevade arvelt teenitava ligi 400 000 krooni suuruse käibe najal peab Karujärve kämping üle elama kogu ülejäänud aasta.

Eestlastele pidevalt kuklasse hingavat majanduslangust Kuusk ei karda. Sel aastal oli üks firma küll sunnitud suvepäevadest loobuma, kuid eks majanduse allakäik hakkab eelkõige mõjutama suuremaid ja kallimaid turismiettevõtteid, mitte meid, arvab Kuusk.

Just ujumast tulnud ja nüüd järve äärde puhkama istuvad saksa turistid kujutavad endast Karujärve külastaja prototüüpi. Üks vanahärra võtab toidutarest kaks eestimaist tujutõstvat keelekastet ja viib ühe neist sõbrale. Erinevalt välismaalastest, kes pärast ujumist ka mõne õlle, friikartuli või jäätise väärtuses kroone Karujärvele jätavad, jääb eestlastest tihti vaid prügi maha. Prahti tekib Karujärvel aga ilusate ilmade ajal terve tonni jagu nädalas.

Päikseline ilm ei ole Karujärvel vaid prügitootmise pärast tähtsal kohal. “Minu suurim sõber ja suurim vaenlane on ilm,” ütles Kuusk oma paadisilla poole tatsates. Küsimuse peale, kas ETV ilmataat Peep Taimla on tema suurim sõber, jääb Kuusk tõsiseks ja ütleb, et võiks suurem sõber olla. “Kui saaks ilma tellida, ma maksaks iga aasta mingi maksu – ausõna. Nii kui ilma pole, nii on null,” kurdab Karujärve eestvedaja oma saatust.
Ilusate ilmadega puhkama sõitnud pered peavad arvestama sellega, et tänapäeva lastele ei pruugigi looduses telkimine enam nii vahva tunduda, nagu vanemate endi rohelise muru aegadel.

Jüri Kuusk meenutab, et vahel kurdavad lapsed, miks linnud laulavad ja ei lase neil magada ning teisel päeval internetivabas telklaagris võivad nende näod õige pikaks venida. Wifi ühendust ei plaani Kuusk kämpingutes pakkuma hakata. “Kui nad tööd tahavad teha, siis võivad ka kusagile mujale minna,” leiab Kuusk.

Erinevate kolhooside poolt võistluste tarbeks valmis klopitud kämpingute ja vanade välikäimlatega puhkeplats pakub inimestele omalaadset looduslähedust. Juba aastaid on järves elanud luik, kes tihti võtab pojad oma saba taha rivvi ja alustab hommikul, kui puhkajad magavad, oma lärmakat ringkäiku keset telklaagrit. Paraad kestab, kuni linnud on uniste suvitajate käest piisavalt saia oma kõhutäiteks välja karjunud.

Üks vaikselt ajahambale ette jääv käimla on aga koduks saanud pääsukesepaarile. Nii peavad põit kergendama minevad turistid olema valvsad, et ka pisikeses ruumis osavalt tiirutavad pääsukesed neile mälestust kohalikust toiduahelast juustesse ei poetaks. Omanikud linde ära ajama ei hakka, vaid lasevad neil koos inimestega puhata ja elada Karujärve kämpingu rahulikult kulgevas rütmis.

Print Friendly, PDF & Email