ON JU MESILASED: Talunik Alar Raamat näitab puhtaksniidetud põllul, et allesjäänud taimedel on mesilased korjel. Sama olevat ta näinud ka päeval, mil ühistu tema väitel ta mesilased silorullidesse pakkis.
Valjalas Lööne külas oma talus mesilasi pidava Alar Raamatu sõnul läks kohalik Valjala ühistu silo tegema põllule, kus tema mesilased parasjagu korjel olid. Tulemuseks silorullidesse pakitud mesilased. Ühistu esimehe sõnul pole taoline asi võimalik ja kogu lugu on lihtsalt üks intriig.
“See oli ikka seatemp küll,” ütleb Lembri talu peremees Alar Raamat juhtunu kohta ning näitab lutsernituttide peale niidetud põllul, kus mõned mesilased veel askeldavad. Põlluveeres seisab ridamisi uhkeid kilesse pakitud silorulle. Palju mesilasi sinna lõksu võis jääda, Raamat arvata ei taha.
Mesilased silorullidesse
Küla ühe suurimas talus teravilja ja rapsi kasvatamise kõrval ka mesilaste pidamisega tegelev Raamat räägib, kuidas naabrimees oli tellinud ühistu oma põllule niitma. Raamat ütleb, et niita oleks saanud ka ilma mesilasi kahjustamata.
“Niita saaks hommikul ja pakkida õhtul, kui mesilasi korjel pole,” väidab Raamat. Ühistu olevat aga niitnud ja kohe ka pakkinud. Talunik ütleb, et käis oma silmaga vaatamas, kuidas põld niitmise ajal mesilasi täis oli. Niitmist peatada ei olnud tema võimuses. Raamat nimetab juhtunut lihtsalt mesilaste kilekottidesse pakkimiseks.
“See ei ole ju inimlik, et nii tehakse,” arvab mees. Lisades, et tollel põllul oli peale tema mesilaste kindlasti ka teiste ümberkaudsete mesinike hoolealuseid, sealhulgas ka lutsernipõllu peremehe enda omi.
Jama jutt
Valjala POÜ juhatuse esimees Liilia Eensaar on mehe murest kuulnud ning nimetab seda lihtsalt intriigi punumiseks. “Täielikult jama jutt,” kinnitab Eensaar. Tema sõnul on lutsernist ja ristikust silo tegemise tehnoloogia juba selline, mis ei lase kõike korraga teha, vaid niidetud osa peab enne rullimist seisma. Kõnealusel päeval niideti Eensaare sõnul hommikul ja rulliti pealelõunal.
Lisaks oli tol päeval tegu tuulise ilmaga, mis samuti hoiab mesilasi korjelt eemale. “Tuulise ilmaga mesilane peale ei tule,” kinnitab Valjala vallavolikogu esimehe ametit pidav ühistujuht. Lutsernipõllu omanik oli ka ise niitmist vaatamas käinud ning toimunuga rahule jäänud.
“Ma nägin seal kõige rohkem kahte mesilast,” ütleb kontrollkäigu teinud Raamatu naabrimees, kõnealuse põllu omanik Heimar Laanemets, kes samuti mesilasi peab. Laanemets kinnitab Eensaare sõnu, et tol päeval oli tugev tuul, mis soodustas niitmist ja silotegemist. Samuti oli ta eelnevalt konsulteerinud taimekaitseinspektsiooniga, kust oli saanud kinnitust, et kõik on reeglitepärane.
Alar Raamat, kes vankumatult usub, et ühistu käitus ebainimlikult, laiutab käsi ja nendib, et pole kellegi poole pöörduda ka, kuna puudub seadus, mis niitmisele omad reeglid kehtestaks.
Eesti mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk ütleb, et tema ei mäleta taolist juhtumit nagu nüüdne Löönes. Kilgi sõnul on probleeme olnud väetise külvamisega, kuid selleks on olemas vastavad seadused, mis seavad omad piirangud.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Mesilased tuleb üle lugeda nii hommikusel rivistusel ja ka õhtusel, siis saab teada, kui suur on päevane kadu. Võib veel panna väikeste rakmetega numbrisildid selja peale. Aga heal peremehel on igale mesilasele nimi antud.
tänu mesilasele sinu õunapuul on sul sügisel puult õunu korjata
hea, et mul pole nii piiratud mõttemaailmaga allergilisi naabreid
Pseudoprobleem. Nimekad teadlased on häält tegema asunud, et kui inimesed hakkaksid putukaid sööma (sest nende puudust ju ei ole), siis näljahäda karta ei ole. Noh, esialgu lehmadele silo hulgas, varsti mesilased ka meil salati sees.
Aga mesilane lendab ju minema, kui mingi jama. Ja ärgu mesilaste omanik midagi riidu kiskugu, muidu naabrimehed esitavad öietolmu äraviimise ja ristiku tallamise eest arve veel.
Einoh, tule taevas APPI!
Liilia räägib õigust, puhas intriigide üles puhumine.
Noormees arvab juba pikemat aega, et elu koosneb TEMAST ja ülejäänud maailm.Naabrimehed võiks tõsiselt asja kaaluda, sest muidu tuleb teil veel peale maksta, et hr.Raamatu mesilased teie ristikut tolmeldasid.Igatahes olge arve esitamisel ettevaatlikud, sest noorhärra ego võib väega puudutatud saada ja elu on näidanud, et siis hakkavad tal käed- jalad tööle – teie suunas.
Nii lolli juttu on võimeline ajama Valjalas ainult üks: Alar Raamat! Et ta ka ükskord suureks ei kasava.
Inimlikkus – ebainimlikkus.Alar kui soovid, et sind peetaks härrasmeheks siis eeldab see seda, et käitud ka vastavalt härrasmehena.Minu teada sul aga sellised omadused puuduvad ja seepärast kolin mina igatahes naabrimeha tarusse elama.
see JUTT ON SELGE LOLLUS!!! Muidugi mesilased lendavad ja teevad põldudel korjet aga kui masinad on põllul, siis mesilased lendavad eemale. Leian, et seltsimees Raamat on naabri või ühistu peale mingil põhjusel tige ja nüüd siis tuli VÄGA LOLLI jutuga esinema.
Tsiteerin: ““See ei ole ju inimlik, et nii tehakse,” arvab mees.” Hispaanias said just ahvid inimestega võrdsed õigused, meil peaks ka putukad saama inimõigused?
Annaks jumal ühistule jõudu, et pakiks kõik need mesilased sisse, sest naabrid on hädas aastaid nende Raamatu mesilastega. Kuna peres on allergilisi inimesi,siis neid aitab ainult kiired jalad ja köögi kapis olevad allargiatabletid. Neid tablette tasuta ei jagata, aga mee eest saab palju raha, mis on meie õuest puude pealt korjatud ja ei ole küsitud kas võivad mett korjata.Meie elu on täiesti häiritud, mesilased on juba WC ja igal pool.
Kuidas mesilane aru ei saa kui traktor tast üle sõidab? Traktoril on niiduk taga ju
näha, Alaril vaenlasi jagub.Kuid lolli juttu ei aja ta seekord mitte! Niideti muljurniidukiga, mitte tavalise vikatiga,see valtsib niidetava massi nii kiiresti läbi, et mesilane ei saa arugi, mis juhtus.Naabritel vöib seoses mesilaga muidugi probleem olla,trügivad igale poole,selle eest aga saavad oma liigesehädasid tasuta ravitud.
Hiljuti jooksis meediast läbi uudis Soome metsmarjasaakide drastilise vähenemise kohta.Pöhjuseks kimalaste arvukuse kahanemine 90%.Tean,et talumehed teevad suure osa taimekaitsetöödest öösiti, et keskkonda säästa.Tööajaga piiratud kolhoosid on need, kes otse lasevad.Jutt, et seitsmemeetrise tuulega mesilane ei lenda, on HÜLGEMÖLA!
Mesilasi peetakse ja silo/heina tehakse ka mujal ja arvata on, et mitte vähe.Huvitav, et just Raamatu mesilased kotti pakitakse, et just tema rapsi tallatakse, et just kõik on väljas selle peal, kuidas Alarikesekesele käkki keerata.Vot see annab kokku suure HÜLGEMÖLA.
Mina saan täitsa naabritest aru ja mõistan neid,kui ikka oled allergiline siis ei päästa sind miski, aga ka liigese süstid. Mesilase süst ei ole naljaasi. Ajalehes just oli jutt kus Tallinnas naine sai mesilase käest piraka ja suri selle kätte.
Räägi, et kuidas sa tead millega niideti? Sellel niidukil oli veel ees spets putukate tõrjeks mõeldud võrk. Kui just Raamat Alaril pole mingit eritõugu mesilasi, et nad mööda maad ja urge surusid ennast kui niiduk tuli, siis pole need mesilased ka sinna jäänud vaid lendasid ära…