Lõputu õudus saab mööda, bussid jäävad ilmselt seisma. Viimases hädas hüüab maavanem valdasid appi. Aidake riiki!
Kahju on, et juures ei ole soovitust, kas sulgema peab kooli, lasteaia või kultuurimaja. Kaotama ära sotsiaaltoetused või talvise lumelükkamise. Või jätma inimestele palga maksmata.
Kaugele võib minna? Kui vald võtab väiksemagi projekti elluviimiseks omapanuse tarbeks laenu, siis mille eest bussiliiklust elus hoitakse?
Kas lükatakse rahalised kulutused valdade kaela sellepärast, et nood lõpuks tõesti kokku kukuksid.
Kuidas jõuavad omavalitsejad neile antud napi nädala jooksul analüüse teha ja inimestele olukorda selgitada? Ehk polegi mõtet enam arutada või selgitada.
Kas maavanemal poleks aeg võtta taas julgus kokku ja minna päise päeva ajal majandusministri juurde raha küsima? Vaevalt, sest ükskord on tema küsija suu pihta juba löödud.
Hakata täna prognoosima valdade 2009. aasta eelarvest ühistranspordi tarbeks raha on vist üsna tänamatu töö.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Mul tuttav sõitis mõni kuu tagasi võrust kuskile kolkakülla…kilomeetreid vist mingi 65 (ühesõnaga üle 60 km kindlasti)…ja sellise otsa pilet maksis 10.-eek. Rääkimata sellest, et bussid selle kohaga käivad iga paari tunni järel….
Meie bussiplaanid ja -graafik on suuresti pärit veel Vene ajast.Ehk olukorrast,kus 10 pere peale oli üks sõiduauto.Koolis käivad lapsi 2x rohkem ja enamikele inimestele oli buss ainsaks ja alternatiivita võimaluseks tööle ja poodi pääseda.
17 miljonit on kindlasti suur raha aga mitte nii suur,et olemasolevat võrgustikku-
ja tihedust säilitada,isegi minibussiga mitte.
Kohati tundub,et odavam on Maalile poekäiguks ekstra odavam linnast takso saata kui ennustada,kas ta sedakorda võtab reisu ette teisipäeva enne- või neljapäeva pealelõunal. Kuskil peab valitsema mõistusepärane kompromiss vajaduste,tahtmiste ja võimaluste vahel.
Kui me iseenda tegemistes eeldame mõistuspärasust,siis riigi puhul nõuame jätkuvalt
piimapaki vedamist veoautoga ehk mõisa kõis,las lohiseb…
aga selleks meil ju riik ongi, et inimeste vajadusi teenida! Vähemalt põhja- ja läänenaabrid ning hulk muud Euroopat käsitleb asja nii. eestis mõtleb grupp partokraate, et riiigi on rahvas püsti pannud ainult nende nuumamiseks. Ja siis korrutavad veel midagi viie rikkama hulka jõudmisest…
Kindlasti on riik inimeste vajaduste teenimiseks.Paraku ei ole riik vanake Hottabõts,
pole tal lendavat vaipa ega Kuldkalakest.Kogu see “teenimine” tuleb konkreetse rahaga kinni katta.Aga see pole enam meie mure,las lohiseb!
Nagu sageli, on juhtkiri eksitav, paanikat külvav ja parastav. Mitmed head aastad on teada, et ei saa jätkata kolmekümneaastavanuse bussiliinivõrguga. Elu on ammu oma korrektiivid teinud, inimesed liikunud maalt linnadesse ja välismaale, igas peres on auto (statistika!). Pigem tuleks pilk pöörata saamatu maavalitsuse ja kohalike omavalitsuste poole, küsides, miks pole suudetud liinivõrku kokku tõmmata? Raha napib alati ja kas on mõistlik nelja inimest sõidutada 40-kohalise bussiga kolm korda päevas?
Kas selline graafik jääb ka kooliperioodiks? Kui jah, siis ametnikel tuleb ükskord aru saada, et riik on rahva jaoks.Niimoodi jaavad tulevased riigikodanikud hariduseta, ka isegi põhihariduseta. Palun kommenteerida.
… aga kas selle 40-kohalise bussi on on liinile pannud omavalitsus? Ehk oleks vedajal vaja ametisse võtta ökonomist-kalkuleerija, kes suudaks kõigepealt masinapargi optimeerida ja seejärel ka liinivõrgu korrastada, et ka need inimesed punktist A punkti B saaksid , kellel seda isiklikku autokest ei ole (või peab tingimata olema??). Ja ega see liinivõrk ikka 30-aastane enam ammugi ei ole, kui nöps võtaks vaevaks võrrelda.
Kui nöps suudaks meenutada, milline oli komkümmend aastat tagasi bussiliinivõrk, siis talle ka meenuks, et 30 aastat tagasi oli bussiliinivõrk tunduvalt parem. Saaremaal on saareline omapära – me ei saa bussiga otse sõita naabermaakonda ja “kõik teed viivad Kuressaarde”. Saareline olukord on ka näiteks Gotlandil ja Bornholmil aga seal toimub ühistransport hoopis teisiti. 30 aastat tagasi oli “bussiliinivõrk” palju sarnasem sellega, mis hetkel on “geograafiliselt ringikujulisel” Bornholmil ja Bornholmil on väga hea ühistranspordikorraldus. Mainitud 30st aastast viimasel kümnel on aga Saaremaa “bussiliinivõrk” läinud niivõrd absurdseks, et siin ei ole enam ka midagi korrigeerida – kogu süsteem tuleks uuesti nullist üles ehitada.
Viimati puudusid bussiliinid siis, kui oli teine maailmasõda. Inimesed pidid kuidagi ise hakkama saama, kasvõi jala Tallinna räntsima. Nüüd oleme taas ajas, kui bussidele loota ei saa. Vist on sõda jälle. Mis? Heaoluriigis elame hoopis? Ei või olla!
ongi ju sõda – meie poisid möllavad jänkid erõõmuks Iraagis ja Afganistanis nii ,et vähe pole, ja raha kulub selleks rohkem küll kui mingi tühise saare ühistranspordi käigushoidmisele
Täiest aru saamatu, mida maavalitsus selle rahaga teeb, saad 17,5 milj. dotatsiooni ja raha ei ole! Oleme ausad, meie maakonnast said rohkem raha ainult suured maakonnad Harju, Pärnu, Tartu ja Ida-Viru. Kõik teised said vähem. Minule tundub, et siin on ikka korraldamatuses probleem.