Laupäeval poole viie ajal Kuressaare lossihoovi poole jalutades möödusid minust kaks soome turisti ja küsisid suure imestusega, et mis seal küll toimub, et nii palju inimesi sellise ilmaga väljas on. Tõepoolest, teadmata, millega on tegu, oleks suur kamp paduvihmas laulvaid ja hõiskavaid inimesi tõesti imelikuna tundunud.
Tegelikult peeti aga laupäeval seoses ülemaailmse meestelaulupäevaga ning Eesti Meestelaulu Seltsi 20. juubeliga meestelaulupidu “Mu isamaa on minu arm”. Vaatamata sellele, et puudus laulukaar ning paarikümnetuhandesed inimassid, oli õhus tõeline laulupeotunne.
Kui rongkäiguga olid kõik koorid lossihoovi jõudnud, süüdati laulupeotuli ning kõlas Lüdigi “Koit”. Edaspidi lauldi mitmeid teisigi tuntud isamaalisi ning laulupidude repertuaari kuuluvaid lugusid, nagu näiteks Tõnis Mägi “Koit”, kus solistina astus üles Mikk Dede.
Laulupeol laulsid 31 meeskoori, 47 poistekoori ja 9 noorte meeskoori üle terve Eesti. Kõige võimsamalt kõlasid loomulikult ühendkooride palad, kus lava täitsid kõik peol osalenud koorid. Kontserdil dirigeeris koore Eesti dirigentide ning koorilauluinimeste paremik eesotsas Hirvo Survo ja Ants Üleojaga.
Laulupeol oli lauljaid igas vanuses. Kõrvuti laulsid nii 60-aastased staažikad lauljad kui 7–8-aastased noored. Eesti Meestelaulu Selts on ainus omasuguste seas, kuhu kuuluvad ka poistekoorid, kes moodustavad seltsi liikmetest lausa kaks kolmandikku. Nagu ütles kontserdi juht Velvo Väli, näitab see seltsi järelkasvu ning värskust.
Vaatamata sellele, et poisipõnnid olid juba nii märjad, et paljud ei pannud tähelegi, kui nad sopalompidesse astusid, ei lasknud poisid tujul langeda, vaid esitasid oma laulud rõõmsalt ja hoogsalt. Küsides ühelt noorelt laulupoisilt, miks ta üldse laulmas käib, vastas ta mulle: “Aga mulle ju meeldib ja teistega koos on huvitav.”
Küsimusele, kas talle meeldib rohkem tavaline laulupidu või meestelaulupidu, vastas poiss aga kelmikalt, et talle meeldib tüdrukutega koos ikka rohkem laulda. Teine noor laulja tõi aga peamiseks laulupidude erinevuseks, et meestelaulupeol on jõudu natuke vähem. “Häält on võimsalt, aga inimesi võiks laval rohkem olla,” ütles üks poistekoori lauljaist. Kuigi laulupoisse ega mehi vihm laulmast ei seganud, sai see jagu puhkpillidest.
Kuigi muusikud oleks ise vaatamata vihmale hea meelega mänginud, jäid puhkpillide vihmakartuse tõttu peol kahjuks mitmed palad esitamata.
Kontserdi jooksul kõlasid nii uuemad kui vanemad, tõsisemad kui lõbusamad laulud. Peo käigus meenutati ka kommunismi ohvreid, kuna tegu oli leinapäevaga.
Laulupidu lõppes Gustav Ernesaksa lauluga “Mu isamaa on minu arm”. Pidu oligi pühendatud Gustav Ernesaksale, kelle sünnist sai tänavu 100 aastat. Nagu ütles peo lõpuks kohale saabunud kultuuriminister Laine Jänes: “Tänavune aasta on Ernesaksa aasta.”
Meestelaulupidu oli vähemalt minu jaoks tõeline laulupidu, kuna terve kontserdi aja surises sees see imelik tunne, mis on varem tekkinud vaid ise Tallinnas laulukaare all olles. Kui üldse millegi üle nuriseda, siis natukene publiku tuimuse üle. Aplausid olid peaaegu olematud, kuid õnneks paistis see kooride tuju mitte rikkuvat.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
näinud- vaatamata vihmale-oli tore! Tublid,et üritust pooleli ei jätnud.
On ju tõsi see, et kultuuri arvelt, kus raha niigi napib, üritatakse täita muude elualade “aukusid” Sedapuhku on HJ küll õigustatult oma etteheite kirja pannud, kuulge, tegemist on sündmusega ja selle pealiskaudne kajastus on taunitav. See, et kodanik SPORDIVAENULIK väidab, et ajakirjanikule oleks pidanud ette tooma voldikud või muud infomaterjalid, no kuulge, see on ju suisa lollus, või tänapäeval ajakirjanduses käibki nii, et kirjutaja ootab oma kabinetis, et talle kõikvõimalik info kätte toodaks? Veel, kas tõesti linnaametnikel on keelatud muudes väljaannetes oma kommentaare avaldada? Mis teie arvate, lp. toHJ
Oleks oodanud kohalikult ajakirjanduselt suuremat tähelepanu tegelikult üleeestilise kultuuri suursündmuse kajastamisel.
Kui lehe esilugu on autospordilugu kus peakangelaseks kohalik rallisõitja siis teeb ikka meele mõruks küll. Mis on siis meile tähtis…
Loo kirjutajale vigade parandamiseks tahaks öelda ka seda, et kui fakte esitada siis võiks neid ka konrtollida. Tegemist polnud mitmekümne tuhande lauljaga vaid 2200. See mass, mida kirjutaja väitis olevat on pool Tallinna lauluväljakutäit rahvast.
Oleks võinud kirjutada ühe ilusa eesti kultuuri sündmusloo…Veidi sügama loo Eesti Meestelaulu Seltsi ajaloost ja traditsioonidest, selle ürituse tähtsusest kogu Eesti kultuuriloole.
. Suure Laulupeo tõrviku süütamine lossi siseõuel ei ole just igapäevane Kuressaares. Rongkäik ja kogu pidu olid vaatamata suurele vihmale ikkagi suursündmuseks ja ülevaks isamaaliseks ürituseks kõigile.
Kohal olid pea kõik Eesti parimad dirigendid. Jne. jne. kui kultuuriveergudel kirjutate, palun süvenege ja mõelge enne millest ja kuidas kirjutate ja millise loo saaksite kui viitsiksite professionaali kombel veidi eeltööd teha.
Mul on piinlik, et sellised lood sünnivad vaid lihtsalt linnukese kirjapanemise pärast.
Soovin väga, et kultuurilood ei jääks kõlama nagu püstolreporterite sisuta ülevaated.
H. J.
Loos oli kirjas avalaul, lõpulaul, koorilauljast kultuuriministri ignoreeriv suhtumine, loeti üles osalenud kooride arv, mainiti kahte dirigenti nimeliselt (pluss ühte pildiga), olid muljekatked. Tekstil oli üleüldine positiivne toon, oli vägagi lustlik ja üldinimlik algus ning ülev lõpp. Mis siis puudu oli..? Kas pateetilne indlemine stiilis, et laulud nüüd tulevad? Kas oleks pidanud iga viimse kui dirigendi üles lugema, aga siis poleks muuks ju ruumi olnud? Ja Oma Saar pole ju ka ainult koorilauljate häälekandja? Mulle siiski tundub, et kellegil algas hommik lihtsalt vale jalaga…
1. Linnaametnikul pole põhjust eralehele etteheiteid teha – kirjutatakse, millest tahetakse. Kui tundub, et meediakajastus jäi väheseks, siis on ju Kuressaare Sõnumid..?
2. Etteheide ajakirjanikule, et pole viitsinud uurida… see etteheide on jabur! Kas lauluüritus oli mingi salaseltsi kokkutulek? Kus on ürituse voldik, või siis vähemasti eelnev materjalipakett? Oli selline asi..? Ajakirjanik võtab lugu kirjutades alati stardi nullist… erinevalt asjaosalistest, kes ööd ja päevad on kõrvuni info keskel, aga ei viitsi seda infot teistega jagada.
3. Kõiksugu koorilauluüritused on küll viimased asjad, mis meediakajastuse vähesuse üle kurta saavad. Nii ka seekord: paberelehes pool lehekülge (tekst + kolm pilti).
PS Eelistan iga kell kultuuriuudist spordile, aga koorilaul ja laulupeod ei meeldi. Ajakirjanik ka pole. Lehte loen professionaalsest kretinismist.
Asi pole kommentaaride avaldamises, selleks siin see koht ongi mõeldud. Aga tõesti, lugu oli hea. Kõik sai öeldud. Ei pea alati vaimustusest nõretama vaid saab asja ka lihtsamalt kirja pandud nagu antud loos.
Lugege lugu korralikult läbi ja siis hakake arvustama, Teie kommentaaris on mõned valearusaamised. Ja ühinen Spordivaenulikuga. Kuressaare Sõnumid on Linnavalitsuse hääletoru, kus kultuurinõunik saaks oma vaimustust väljendada. Kahjuks on seal siiski ainult reklaam ja ametlikud teated.
õige pidu läks lahti alles peale märga laulmist, kus sai tantsida ja võõraste meestega flirtida, tuju kohe mitmeks päevaks hea