Nõukaajal oli praeguse Kuressaare kesklinn täis toidupoode. Kas mäletate – Lemmik, Edu, Lossi, siis veel eraldi leiva-, liha-, piima-, kala- ja viinapood? Nüüd on ajad muutunud ja ainus kauplus, kust kehakinnitust osta saab, on Rae.
Aga sööma ju peab ning kui parajasti rattaid all pole, on keerukas jõuda ka linnaäärsetesse äridesse – kui need just kodu ligi ei asu.
Nii tundubki monopoolne Rae kesklinnas olema kõikide arengute tagajärg, sest kõik ülejäänud toidupoed, mis uue Eesti aja alguses ka linnasüdames tegutsesid, pole konkurentsile vastu pidanud.
Monopol ei ole aga hea asi, sest teeb tegijad laisaks – nagunii pole kliendil ju muud valikut. Las seisab pealegi sabas, mingu järjekorras või pool tundi! Müüjad, kes sellises tohuvabohus ning ilmselt suht väikese palga juures suudavad veel ostjat naeratades tänada, peaksid olema omanikule kullatüki eest.
Ilmselt on seda mõistnud konkurendid ehk äärelinna ärid, sest päris mitmeid naeratavaid endiseid Rae poe müüjaid võib kohata nende poodide kassades. Kas see ongi see tööjõuküsimus, millele viitab tänases lehes ka Rae poe juhataja?
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Just Kuivaste maantee alguses kalmistupoe ehitust vaadates mõtlesin, et pagan jah, kesklinn on toidupoodidest tühjaks jäänud! Tore muidugi, et väljaspool linna elanikud ei pea enam tülikalt kitsasse kesklinna sõitma, et oma asjad kätte saada, aga absurdne, et kesklinna rahvas peab nüüd auto muretsema, et äärelinna poodi minna! Kingapoode on kesklinnas kordades rohkem, kui toidupoode?!? Lahendus? Kas bussiliin kesklinn-kalmistupood luuakse? Kahtlen. Pisipoodide kahjumite valguses pidanuks linn poemajad omale taotlema ja siis sümboolse hinna eest rentnikule andma. Tegelikult on kesklinnas kõiki poode väga vaja, Euroopas on tavaks, et vanalinnades pisipoode subsideeritakse (muidu need alad muutuvad inimtühjadeks, ka kolitakse minema ja majad tühjenevad). Meil eraomanikud oma ahnuses rendivad poode välja nendele, kes jaksavad maksta – kasiinod, viinapoed, üle-eestilised kaubandusketid, röögatute hindadega restod, turistilõksud suveniirpoodidega jne. Oleks vaja kuidagi toetada pisipoode ja pisikohvikuid. Muidu juhtub see, mis Tallinna vanalinnas – oma inimesi käib seal aastategagusega võrreldes kordades vähem, kõik poed ja restod vaid turistide koorimiseks ja vanalinn kruiisilaevade turistidehordidega muutunud sootuks ebameeldivaks elu- ja ajaviitmiskohaks. Ilmselt Kuressaare läheb sama teed. Ja praegu pole enam midagi päästa ka.
sellest vöib veel aru saada, et maapoed kiratsevad ja kaovad, nüüd ka kesklinna toidupoed. imelik.
Pole siin imeliku midagi. Alkoholimüügi litsents maksab kõigile poodidele täpselt sama palju, olenemata poe suurusest.
Näiteks “teoreetiline” kauplusauto, mille ring võiks olla Lümanda, Salme ja Torgu vald, peab maksma kolm korda suurema alkoholi müügi maksu, kui tere Rae pood. Hoitku jumal veel selle eest, et see kauplusauto midagi Kaarma vallas või Kuressaares müüb. Selline on see eesti elu.
Ajad muutuvad, mis parata. Poed saavad elada ja areneda ainult sellises kohas ja sellisel moel, et ostjad kannavad piisavalt raha kokku. Ma ise kah selline, kes linnapoest nädala moona kokku ostis ja lähedasse maapoodi seetõttu enam eriti asja ei teinud. Nüüd polegi enam seda poodi. Ja viimati, kui veel oli, eks ta siis rohkem õlleka moodi asjana oma lõpus hingitses. Tahes tahtmata ei saa väike pood lubada endale sellist valikut kui supermarketid. Ka kõige andunumad väikepoe patrioodid muutuvad lõpuks ikkagi supermarketi klientideks ükskõik kui agaralt nad endale rusikaga rindu ei tao. Elu-elukest.
Kus see piimapood oli? Mettep tule meele.
spetsiaalselt ehitatud piimapood oli turul vaekoja taga, kus nüüd nagu kümnetes teistes kohtades tavalisi hilpe müüakse. Aga oli ju ka spetsiaalne juurviljapood – algul suhteliselt kehvades tingimustes seal, kus nüüd Lõugu hotell, hiljem aga seal, kus praegu ajamaja. Ja leivapood oli eraldi, seal, kus nüüd kingapood Walking.
Maavalitsuse all olid kalapood, lihapood ja piimapood.
kõik on tore, ainult palun, et kassad oleksid tipp tunnil töös, raha võib lugeda ka teisel ajal. Lugupidamisega Tooma kaupluse klient.
Vot ma olen veel nii noor, et mäletan, kui lihapood oli Lemmiku kõrval ja kalapood ehitati sidekontori kõrvale. 80-te alguses siis. Aga piimapoodi ptule ikka meelde. Kas see oli siis veel varem? Maavalitsuse keldris oli mingi trikotaaž.