Ekspertiisi tulemused kinnitasid, et mai lõpus Kuressaare panka viidud viiedollarine rahatäht ei olnud valeraha.
“Ekspertiis tuvastas, et tegemist on õige rahaga ja see tagastatakse omanikule,” ütles Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Külli Kivioja, lisades, et seega puudub ka alus kriminaalmenetluse jätkamiseks.
Kriminaalmenetlust alustati Kivioja sõnul selleks, et kontrollida politseile saabunud teadet võltsimiskahtlusega rahakupüüri avastamisest.
26. mail avastas Kuressaares asuva panga töötaja tema arvates võltsitud 5-dollarise rahatähe. Raha panka toonud naine toimetati asjaolude selgitamiseks Kuressaare politseijaoskonda. Politsei alustas toona juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust ning raha kontrollimiseks tehti ekspertiis.
Prokuratuuri andmeil on Saaremaa pankade välisvaluuta õigsust kontrollivad masinad ennegi eksinud.
2006. aasta kevadel kirjutas ajaleht Kuressaare Sõnumid, et Kuressaare pangakontorites on aasta algusest saadik avastatud 34 valeraha kahtlusega rahatähte, neist enamik Hansapanga kontoris.
Enamikul juhtudel tuvastas uurimine, et kahtlus osutus alusetuks ja eksis hoopis dollaridetektor.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Täiesti vale on väita: “26. mail avastas Kuressaares asuva panga töötaja tema arvates võltsitud 5-dollarise rahatähe.”
Kuresaares asuva panga töötaja lähtus oma ametijuhendist ja ei “arvanud” midagi. Politse käitus vastavalt enda juhendeile ja ei “arvanud” midagi. Ainus “arvamus”antud kontekstis on eksperdi arvamus ja ka seda ravamust küsiti kriminaalmenetluse seadustikus kirjeldatud protseduuri raames.
Lugesin läbi ka Meie Maa samasisulise kirjutise ja Andres Sepp on osanud samast asjast kirjutada nii, et ta ei süüdista antud intsidendis panga töötajat.
Kas ametijuhend käsib ehtsat kupüüri mitte vastu võtta?
On ka veel selline küsimus: mitu korda on see aparaat tuvastanud valeraha ja mitu korda on ta õige raha valerahaks lugenud.
to Mari, ma arvan, et ametijuhendis on kirjas juhend kupüüri “ehtsuse” tuvastamiseks ja mida teha siis, kui kupüüri tuvastamine ei õnnestu. Ilmselgelt ametijuhend ei käsi ehtsat kupüüri mitte vastu võtta aga on ka ilmselge, et “arvamuse” järgi ei määra teller ei kupüüri ehtsus ega sellele vastavat vahetuskurssi, mõlemad kriteeriumid on talle ette antud. Panga tellerid teevad oma tööd vastaval tööjuhistele, mitte vastavalt oma arvamusele ja seetõttu ei oma vahet, millise telleri poole pöördud. Ainult “shauma” reklaamis on üks järjekord pikem seetõttu, et “telleril” on ilusamad juuksed.
Probleemi olemus ei olnud mitte selles, et pangatöötaja oleks kuidagi valesti käitunud või süüdi aga selles, et legaalse rahatähe audentsuse tõestamise protseduur on hetkel nii perverssne, et avalikuse silmis inkrimineerib panga klienti, kuna ajakirjandusel pole lihtsalt muud targemat teha ja nüüd kus “ehtne kupüür” osutus “ehtsaks”, rääkida “pangatöötaja arvamusest”. Panga töötajal ei ole robot, kindlasti on tal ka oma arvamus selle kliendi, dollari ja konkreetse ajakirjaniku ja kommentaatori suhtes aga antud kontekstis ei oma see mongit tähtsust.
aga kas see omab “mongit” tähtsust,mis tundeid tekitati selle intsidendiga kliendile?
Muidugi omab see “mongit” tähtsust – sellest ongi ju tingitud kogu avalik huvi. Küsimus ongi ju selles, et süsteem on sitt, mitte konkreetses intsidendis ei ole üksi konkreetne osaline süüdi (peale “mongi” süsteemsest protseduurist uudisenupu treinud ajakirjanduse, mis on aga antud juhul isukustatav).
teller Mari võiks ju hüperkasumeid teeniva panga juhtkonna poole pöörduda ettepanekuga, et pank korraliku valerahadetektori ostmiseks väikese kulutuse teeks. Äkki päästaks see siis telleri armutu ajakirjanduse küüsist ning sälitaks ka panga klientide inimväärikuse. Muidu jääbki pank oma kliente valerahakahtlusega politseisse saatma.
Kallis “ajakirjanduse poolt”, probleem ei ole ei pangas eiga politseis vaid ajakirjanduses. Ajakirjandus isegi ei maini panka, millest jutt on, küll aga inkrimineeris inimese, kes tuli raha vahetama ja süüdistab juhtunus tellerit nagu telleri arvamuse põhja oleks antud intsident juhtunud.
Teiseks, ma ei ole teller.
Kolmandaks, pankades on US rahapaja poolt tüübiheaksiidu saanud Dollari detektorid.
Neljandaks, ajakirjandus peab olema armutu aga mõistlik.
Viiendaks, Pank jääbgi kliente valerahakahtlusega politseisse saatma olenemata sellest, kui hea on “valerahadetektor” või kui tark on ajakirjanik. Puude taga tuleb ka metsa näha!
Ütlete, et legaalse rahatähe audentsuse tõestamise protseduur on hetkel nii perverssne, et avalikuse silmis inkrimineerib panga klienti.
Kuidas võiks see protseduur välja näha ja kas ta näeb samamoodi välja ka Lääneriikides? Või pole Eesti inimese väärikuse tagamine dedektori eksituse korral Skandinaavia pankadele ja Eesti seaduseloojatele aktuaalne?
Nii, olles nüüd tutvunud antud kriminaalasja materialidega, saan väita et teller ei arvanud midagi. Avalduse politseile tegi pank, mitte teller, telleri ülekuulamise protokollis kajastub rahatähe audentsuse tuvastamise protseduur ja muud seonduvad asjaolud. Lääne ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Külli Kivioja lihtsalt valetab, nagu oleks teller midagi arvanud ja loll ajakirjanik lihtsalt avaldas sellise lolluse. PS. Kardan, et pank vabandab.
Sooviks Mari väite – protseduur perverssne – asjatundlikku põhjendust. Ja tahaks teada, kas kliendile ka moraalne kahju hüvitatakse? Kui pank on umbisikuline moodustis, siis ei tohiks tal ju probleeme olla oma kasumist kild kahjukannatajale anda. Kujutan ette, millist alandust klient võis tunda, kui teda politseisse toimetati.
Loll, perverssne… Kas need hinnangud tulevad ka kusagilt protseduurireeglitest või on see subjektiivne keelekasutus. Suhtlemiskulutuuri tase lubab sinu puhul eeldada, et sa ei ole just mitte kõige targem inimene. Vaatmata sellele mida sa tead protseduurist.
Kaja Tamper kirjutas hiljuti hästi, et keeruta palju tahes, tagumik jääb ikka tahapoole. Ajakirjandust süüdistada on sama, mis halva sõnumi tooja tapmine. Parim ajakirjanduse vältimise moodus on ajakirjandusele võimaluse mitte andmine ega tekitamine. m.o.t.t.
Kallis to Mari.
“…Või pole Eesti inimese väärikuse tagamine dedektori eksituse korral Skandinaavia pankadele ja Eesti seaduseloojatele aktuaalne? ” Ajakirjandus ei kuulu ei panga ega seaduseloojate alla. Antud jamas on süüd ajakirjandus, kes sellise perverssuse tõttu kannatavad ja nende kannatused avalikustavad, kusjuures otseslt valetades, väites nagu teller oleks arvanud, et tegu on valerahaga. Kaks lauset – “Kriminaalmenetlust alustati Kivioja sõnul selleks, et kontrollida politseile saabunud teadet võltsimiskahtlusega rahakupüüri avastamisest.” ja” 26. mail avastas Kuressaares asuva panga töötaja tema arvates võltsitud 5-dollarise rahatähe” räägivad üksteisele vastu. Esimene on tüüpiliselt lakooniline ja teine viitab selgesõnaliselt tellerile, “kelle arvates” olla tegemist võltsitud 5-dollarilise rahatähega.
Jah ja see protseduur on perverssne. Palju lihtsam on audentida kaks saijandit vana münti, kui kehtiva välisvaluuta audentsust. Kui kaks sajandit vana münt osutub võltsinguks, siis ei ole see kellegi probleem, kui aga “usa onu” käest saadud dollar on võltsing, siis kaasneb sellega ka kriminaalasi. Ei pea vist kaua juurdlema, kummast faktist uudisenupp treitakse.
Üks idioodi tunnus on see, et ta ei oska ennast isikustada. Interneti kommenttariumites on kohata kahte spetsiifilist idiootide liiki: “To tajd” ja need kelle nimi on lause esimene sõna. Ja Toks, “ajakirjandust süüdistada on sama, mis halva sõnumi tooja tapmine” viitab sellele, et inimene ei tee vahet uudisartiklil ja arvamusartiklil. Antud juhul on tegemist küll uudisartikliga aga ka sellel on isikustatud toimetaja, kelle toimetiste tõttu liidatatakse nüüd panga töötajale, nagu oleks tema selles jamas süüdi.
Antud jamas on süüd ajakirjandus, kes sellise perverssuse tõttu kannatavad
Mida siin öelda tahetakse?
Lugupeetud Marid!
Äkki kohtute ja jätkate oma dialoogi omavahel? Mis puudutab lugu, siis seal oli kirjas “võltsimis kahtlusega”.
See, et ajakirjandus selle juhtumi fikseeris on tõesti jube kuritegu! Surm ajakirjandusele – elagu kibestunud naised!
Ajakirjandus ei fikseerinud seda, ajakirjandus inkrimineeris inimese, kellel oli õige rahatäht ja teistkordselt inkrimineeris telleri, nagu oleks telleri arvamuse põhjal kriminaalmenetlus alustatud isiku suhtes, kellel tegelikult oli õige rahatäht. Raha vahetav inimene käitus seadusekuulekalt, panga töötaja käitus seadusekuulekalt ja ajakirjandus käitus ajusaagimlikult. Mitte surm ajakirjandusele vaid mõistust ajakirjandusele!
Mis valesti oli?
Kas uurimine algatati? Algatati!
Kas kahtlus oli? Oli!
Mari võiks oma 5 daalast üle saada. Kõik teised on selle juhtumi juba unustanud.
Kui kõik tegid kõike õieti-ja selle tulemuseks süütu inimese alandamine ja häbimärgistamine.Siis on kusagil miski ikka nagu veidike valesti?