
PAAT KUIVAL: Kuigi madal veetase tundub tavainimesele ebatavalisena, ei ole selles spetsialistide sõnul midagi ebaharilikku. Foto on tehtud eile Põhja-Saaremaa rannikul.
Rannahooaeg on tuurid sisse saanud ja päikesest pruuniks põlenud inimene ei tähenda enam, et ta on naasnud puhkuselt soojal maal. Maikuu andis meile tavapärasest soojema ja kuivema ilma. Vähe sademeid nähtud juba 50 aastat.
“Kuu aja jooksul on tulnud vaid üks väike vihmasabin,” ütles Vilsandi saarevaht Jaan Tätte Oma Saarele. “Kõik on kõrbenud, rohelust näha pole.”
Sademeid normist vähem
Vilsandi kuue millimeetrine sajusumma on poolsajandi väikseim, teatas Külli Loodla Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudist. Sademete norm Vilsandil on 32 mm ja eelmisel aastal sadas väikesaarel 16 mm vihma. Sõrves mõõdetud 13 mm on küll 32-mm normist veidi vähem, kuid eelmisel aastal kostitati Sõrvet koguni 52-mm sademetehulgaga. Kuivim aasta on Sõrves olnud 2002, kui vett tuli taevast alla 9 mm.
Suvesoojus tuli kuu lõpus
Nii Sõrves kui ka Vilsandil oli kuu kõige soojem ilm 31. mail, kui termomeeter näitas vastavalt 22,8 ja 17,8 soojakraadi. Eelmisel aastal ulatus maksimumtemperatuur Vilsandil pea 28 kraadini.
Keskmisteks temperatuurideks mõõdeti Sõrves 10,2 kraadi ja Vilsandil 9,8 kraadi, mis mõlemad on normist paari kraadi võrra kõrgemad. Mullu oli see kraadi võrra jahedam. Siis oli minimaalne temperatuur Sõrves isegi maikuus alla nulli, kuid sel aastal püsis kuu madalaim temperatuur mõlemas mõõtmispaigas kolme kraadi juures.
Ajaloo kõige soojem maikuu on Sõrves olnud 2002. a 11,8-kraadise keskmise temperatuuriga ning Vilsandil 1993. a maikuu 13,1 soojakraadiga. Kõige külmematel aastatel on temperatuur langenud kolme soojakraadi piiresse.
Päikesepaistet jagus Sõrves mais 365 tunni jagu ja Vilsandil 367 jagu. Sõrves ületab see eelmise aasta päikesevalguse summa 100 tunniga ning Vilsandil 80 tunniga.
Veetase on madal
“Kõik imestavad, siin pole taolist asja enne nähtud,” ütles Jaan Tätte tugevalt alanenud veetaseme kohta. Eilsed andmed Roomassaares näitasid, et veetase on alanenud 26,1 cm. Hiiumaal mõõdeti erinevates punktides veetasemeks 36 ja 41 cm alla keskmise.
Veeteede ameti vanemhüdroloogi Tarmo Kõutsi sõnul ei ole selles mitte midagi ebaharilikku, kuna praegu on olnud valdavalt põhjakaarte tuuled, mis on vee meie rannikult Läänemere lõunaossa surunud. Maikuu on Kõutsi kinnitusel üks madalama veetasemega perioode, kuid alati ei paista see silma, kuna edelatuuled ja tormid tõstavad veetaseme tavaliselt kõrgemale.
“Tuulerežiim ongi tähtsaim veetaseme kujundaja,” märkis Kõuts.
EMHI-st saadud andmete põhjal jääb praegune veetase oma rekordmadalusele kaugelt alla. Näiteks on Sõrves olnud läbi aegade madalaim veetase 89 cm alla keskmise.