10.05.2008 arhiiv

  • Kevadväsimus rikub meie organismi tasakaalu ja paneb proovile organismi toimetulekuvõime. Nii vaimne kui füüsiline väsimustunne peegeldab tegelikult organismipoolset kaitsereaktsiooni, mis annab meile märku sellest, et midagi on “valesti”. Sellises olukorras on vaja kindlasti midagi ette võtta, et me enesest viimast välja ei pigistaks!

    Kevadväsimuse ja -tüdimusega saab võidelda

    Kevadväsimus rikub meie organismi tasakaalu ja paneb proovile organismi toimetulekuvõime. Nii vaimne kui füüsiline väsimustunne peegeldab tegelikult organismipoolset kaitsereaktsiooni, mis annab meile märku sellest, et midagi on “valesti”. Sellises olukorras on vaja kindlasti midagi ette võtta, et me enesest viimast välja ei pigistaks!

    Loe edasi...

  • Täna jätkub lugu, mille esimene osa ilmus Oma Saares kaks nädalat tagasi 26. aprillil. Siis rääkisime sellest, kuidas elatustaseme tõus Aasia suurriikides Hiinas ja Indias ning Venemaal on põhjustanud maailmaturul toiduainete hinnatõusu. 
Et aga inimeste igapäevaelu, eriti söömisharjumuste muutus on reeglina aegavõttev, pole võimalik seletada toidu praegust väga äkilist hinnatõusu ainuüksi selle teguriga. Mängu tuleb veel teine põhjus: selleks on meie liiga suur ja – mis peamine – ootamatult kampaania korras tekkinud rõhuasetus keskkonnasõbralike energiaallikate (eelkõige biokütus) väljatöötamisele ja nende kasutuselevõtt.

    Odava toidu ajastu on maailmas lõppenud (2)

    Täna jätkub lugu, mille esimene osa ilmus Oma Saares kaks nädalat tagasi 26. aprillil. Siis rääkisime sellest, kuidas elatustaseme tõus Aasia suurriikides Hiinas ja Indias ning Venemaal on põhjustanud maailmaturul toiduainete hinnatõusu. Et aga inimeste igapäevaelu, eriti söömisharjumuste muutus on reeglina aegavõttev, pole võimalik seletada toidu praegust väga äkilist hinnatõusu ainuüksi selle teguriga. Mängu tuleb veel teine põhjus: selleks on meie liiga suur ja – mis peamine – ootamatult kampaania korras tekkinud rõhuasetus keskkonnasõbralike energiaallikate (eelkõige biokütus) väljatöötamisele ja nende kasutuselevõtt.

    Loe edasi...

  • Sel nädalal tähistas Kuressaare 445. sünnipäeva. Kuigi linn nägi ilmavalgust alles 1563. aasta 8. mail, näitavad ajalooallikad siiski, et selle sünniloo algus ulatub aastatuhandetagusesse aega.

    Saaremaa pealinna sündimine kestis pooltuhat aastat

    Sel nädalal tähistas Kuressaare 445. sünnipäeva. Kuigi linn nägi ilmavalgust alles 1563. aasta 8. mail, näitavad ajalooallikad siiski, et selle sünniloo algus ulatub aastatuhandetagusesse aega.

    Loe edasi...

  • Laadjala küla asub Kaarma vallas. Kuressaarest on sinna mööda Leisi teed 8 kilomeetrit. Küla algab Laugi magistraalkraavist ehk Laadjala jõest ning küla teine ots jõuab kätte täpselt kahe kilomeetri pärast.
Laadjala küla kroonikast (ilmus 2001) loeme, et püsiasustus külana hakkas kujunema seoses Laadjala karjamõisa asutamisega pärast Põhjasõda. Esimesed andmed Laadjala (Ladjall) mõisast pärinevad aastast 1738. Aastal 1770 asutati Laadjala mõisa baasil nn Hospidali mõis, mille tuludega kaeti parandamatult haigete inimeste eest hoolitsemise kulusid. Hiljem läks Laadjala (Hospidali) mõis Saaremaa rüütelkonna kätte ja neil tekkinud mõte ehitada üks korralik hospidal, kasutades selleks Laadjala mõisa tulusid. Tori laiule ehitatava haigla kuraatoriks kutsuti kultuuritegelane ja arst J. W. von Luce. Seega võib Laadjala mõisa pidada Kuressaare haigla eellaseks. Laadjala mõisa peahoone ehitati aastal 1831. Aastast 1918 ehitati mõisa peahoone koolimajaks, kool lõpetas tegutsemise aastal 1970. Praegu on mõis varemeis, vald on selle müünud eravaldusse.
100 aastat tagasi oli Laadjala külas 15 mõisatöölise majapidamist. Tänaseks on Laadjala külas kirjas 22 majapidamist, 24 tööealist, 10 pensionäri ja 10 last. Mitmes talus elatakse vaid hooajaliselt. 
Pärast Eesti vabariigi taasiseseisvumist hakati Laadjalaski talusid taastama. Tänaseks on järele jäänud vaid kaks arvestatavalt edukat talumajapidamist: Nurgal (Arli ja Lemmi Saun) kasvatatakse lüpsikarja ja heinaseemet, Metsa-Johanil (Andrus ja Lea Sepp) lihaveiseid ja sigu.

    Laadjalas sõukseid vihaseid inimesi äi olegid (2)

    Laadjala küla asub Kaarma vallas. Kuressaarest on sinna mööda Leisi teed 8 kilomeetrit. Küla algab Laugi magistraalkraavist ehk Laadjala jõest ning küla teine ots jõuab kätte täpselt kahe kilomeetri pärast. Laadjala küla kroonikast (ilmus 2001) loeme, et püsiasustus külana hakkas kujunema seoses Laadjala karjamõisa asutamisega pärast Põhjasõda. Esimesed andmed Laadjala (Ladjall) mõisast pärinevad aastast 1738. Aastal 1770 asutati Laadjala mõisa baasil nn Hospidali mõis, mille tuludega kaeti parandamatult haigete inimeste eest hoolitsemise kulusid. Hiljem läks Laadjala (Hospidali) mõis Saaremaa rüütelkonna kätte ja neil tekkinud mõte ehitada üks korralik hospidal, kasutades selleks Laadjala mõisa tulusid. Tori laiule ehitatava haigla kuraatoriks kutsuti kultuuritegelane ja arst J. W. von Luce. Seega võib Laadjala mõisa pidada Kuressaare haigla eellaseks. Laadjala mõisa peahoone ehitati aastal 1831. Aastast 1918 ehitati mõisa peahoone koolimajaks, kool lõpetas tegutsemise aastal 1970. Praegu on mõis varemeis, vald on selle müünud eravaldusse. 100 aastat tagasi oli Laadjala külas 15 mõisatöölise majapidamist. Tänaseks on Laadjala külas kirjas 22 majapidamist, 24 tööealist, 10 pensionäri ja 10 last. Mitmes talus elatakse vaid hooajaliselt. Pärast Eesti vabariigi taasiseseisvumist hakati Laadjalaski talusid taastama. Tänaseks on järele jäänud vaid kaks arvestatavalt edukat talumajapidamist: Nurgal (Arli ja Lemmi Saun) kasvatatakse lüpsikarja ja heinaseemet, Metsa-Johanil (Andrus ja Lea Sepp) lihaveiseid ja sigu.

    Loe edasi...

  • Metsanädal kruvib tuure üles. Saaremaa metsadki on taas rohkem tähelepanu keskmes. Nii nagu igal kevadel korraldatakse tänavugi kooliõpilastele metsapäevi. Tänu koolilaste abile pannakse kasvama tuhandeid istikuid. “Mine metsa!” on saanud toredaks soovituseks meile kõigile.

    Tatterselja metsavahimaja veel kenasti vana tahvliga (1)

    Metsanädal kruvib tuure üles. Saaremaa metsadki on taas rohkem tähelepanu keskmes. Nii nagu igal kevadel korraldatakse tänavugi kooliõpilastele metsapäevi. Tänu koolilaste abile pannakse kasvama tuhandeid istikuid. “Mine metsa!” on saanud toredaks soovituseks meile kõigile.

    Loe edasi...

  • Sel aastal Saaremaa aasta emaks saanud Liili Ader on kolme lapse ema ja on pärit Mustaja vallast. Liilit tuntakse kui kohalikku aktivisti ja kõiksuguste ürituste eestvedajat ning korraldajat.

    Aasta ema Liili Ader: Mul on mehe ja lastega vedanud! (1)

    Sel aastal Saaremaa aasta emaks saanud Liili Ader on kolme lapse ema ja on pärit Mustaja vallast. Liilit tuntakse kui kohalikku aktivisti ja kõiksuguste ürituste eestvedajat ning korraldajat.

    Loe edasi...

  • Õpetajate Leht, 2. mai

    Kirjutavad: Lapsehoid (1)

    Õpetajate Leht, 2. mai

    Loe edasi...

  • Inimesed armastavad tähtpäevi – need annavad põhjuse olla tavapärasest pidulikum, viibida koos lähedastega ja puhata argipäevamuredest. Pahatihti aga juhtub, et pidupäeva sisu on jäänud tagaplaanile või mõnel meist sootuks ununenud.

    Miks me tähistame emadepäeva?

    Inimesed armastavad tähtpäevi – need annavad põhjuse olla tavapärasest pidulikum, viibida koos lähedastega ja puhata argipäevamuredest. Pahatihti aga juhtub, et pidupäeva sisu on jäänud tagaplaanile või mõnel meist sootuks ununenud.

    Loe edasi...

  • Emadepäev on üks ilusamaid päevi aastas. Kevade, päikese, lillede, rohelusega. Kolmetäheline sõna – EMA – saab sel päeval suureks.

    Juhtkiri: Sulle, Ema (1)

    Emadepäev on üks ilusamaid päevi aastas. Kevade, päikese, lillede, rohelusega. Kolmetäheline sõna – EMA – saab sel päeval suureks.

    Loe edasi...

  • President Arnold Rüütel soovib tagantjärele seadustada kaldarajatised, mille ta püstitas veeseadust rikkudes oma krundile Laimjala vallas.

    Arnold Rüütel üritab päästa oma kaldaehitisi lammutamisest (3)

    President Arnold Rüütel soovib tagantjärele seadustada kaldarajatised, mille ta püstitas veeseadust rikkudes oma krundile Laimjala vallas.

    Loe edasi...

  • Firmade vahel, kes vormistasid nädalalehe Eesti Ekspress tellimuse enne 1. maid 2008, loositi välja 250 000 krooni väärt reklaamikampaania Eesti Ekspressis. Kolmapäeval toimunud loosimise tulemusel osutus võitjaks Pirkora OÜ Kuressaarest.

    Kuressaare firma sai reklaamikampaaniaks 250 000 krooni

    Firmade vahel, kes vormistasid nädalalehe Eesti Ekspress tellimuse enne 1. maid 2008, loositi välja 250 000 krooni väärt reklaamikampaania Eesti Ekspressis. Kolmapäeval toimunud loosimise tulemusel osutus võitjaks Pirkora OÜ Kuressaarest.

    Loe edasi...

  • Pöide vallas asuva kinnistu omanik võib ilma jääda ehitusõigusest, kuna kinnistu vahetus läheduses elutseb kotkas.

    Kinnistu omanik võib jääda ehitusõiguseta kotka pärast (2)

    Pöide vallas asuva kinnistu omanik võib ilma jääda ehitusõigusest, kuna kinnistu vahetus läheduses elutseb kotkas.

    Loe edasi...

  • Alates 14. maist muutub sõiduautodele praamikohtade broneerimine täielikult e-pileti põhiseks ja telefoni teel enam broneeringuid vastu ei võeta. Sõidukikoha broneerimiseks tuleb osta internetist e-pilet, teatas Väinamere Liinid OÜ juhtaja Urmas Treiel.

    Sõiduauto telefonibroneering parvlaevale asendub e-piletiga (5)

    Alates 14. maist muutub sõiduautodele praamikohtade broneerimine täielikult e-pileti põhiseks ja telefoni teel enam broneeringuid vastu ei võeta. Sõidukikoha broneerimiseks tuleb osta internetist e-pilet, teatas Väinamere Liinid OÜ juhtaja Urmas Treiel.

    Loe edasi...

  • 8. mail kella 15.27 ajal põles Kihelkonna vallas Ojul metsaveeres ja maanteekraavis kulu 25 ruutmeetri ulatuses.

    Krimi: Kihelkonnal põles kulu

    8. mail kella 15.27 ajal põles Kihelkonna vallas Ojul metsaveeres ja maanteekraavis kulu 25 ruutmeetri ulatuses.

    Loe edasi...

  • “Eesti avastamata aarete” konkursil kandideerinud folkloorietendus “Mustjala pulm” kolme parema hulka ei pääsenud, jäädes neljandana konkursi finaalist napilt välja.

    “Mustjala pulm” jäi avastamata aarete konkursi finaalist napilt välja (1)

    “Eesti avastamata aarete” konkursil kandideerinud folkloorietendus “Mustjala pulm” kolme parema hulka ei pääsenud, jäädes neljandana konkursi finaalist napilt välja.

    Loe edasi...

  • Mändajalas Päikeseranna kinnistule viiekordset hotelli rajada sooviv ettevõte peatas detailplaneeringu menetluse, soovides viia planeeringusse sisse parandusi ja täiendusi.

    Arendaja peatas Mändjala puhkekompleksi planeerimise

    Mändajalas Päikeseranna kinnistule viiekordset hotelli rajada sooviv ettevõte peatas detailplaneeringu menetluse, soovides viia planeeringusse sisse parandusi ja täiendusi.

    Loe edasi...

  • Võrreldes möödunud aastaga on Eestis tänavu plahvatuslikult kasvanud sarlakitesse haigestumine ja peamiselt põevad seda lapsed. Saare maakonnas muretsemiseks põhjust ei ole.

    Eestis on tänavu suurenenud haigestumine sarlakitesse

    Võrreldes möödunud aastaga on Eestis tänavu plahvatuslikult kasvanud sarlakitesse haigestumine ja peamiselt põevad seda lapsed. Saare maakonnas muretsemiseks põhjust ei ole.

    Loe edasi...

  • SA Keskkonnainvesteeringute Keskus eraldab sel aastal Saare maakonnale karuputke tõrjeks 594 000 krooni, mullu oli tõrje eelarve 487 000 krooni.

    Saaremaa saab karuputke tõrjeks ligi 600 000 krooni

    SA Keskkonnainvesteeringute Keskus eraldab sel aastal Saare maakonnale karuputke tõrjeks 594 000 krooni, mullu oli tõrje eelarve 487 000 krooni.

    Loe edasi...

  • Kuressaare linnavalitsuse heakorra järelevalvespetsialisti konkursil osalenud kuuest kandidaadist pole seni veel ükski valituks osutunud.

    Linnavalitsus ei leidnud Lembit Rätsepale järglast (2)

    Kuressaare linnavalitsuse heakorra järelevalvespetsialisti konkursil osalenud kuuest kandidaadist pole seni veel ükski valituks osutunud.

    Loe edasi...

  • Eesti viinamarjakasvatamise entusiastid korraldavad novembris Kuressaares rahvusvahelise konverentsi põhjaregioonide kasvatajatele.

    Kuressaares korraldatakse viinamarjakasvatajate konverents (1)

    Eesti viinamarjakasvatamise entusiastid korraldavad novembris Kuressaares rahvusvahelise konverentsi põhjaregioonide kasvatajatele.

    Loe edasi...