03.05.2008 arhiiv

  • Naela keskkonnatoimetusse saabus probleemkiri Kesk-Saaremaal elavalt vanaproualt (76), kes elas üle hullunud prügikorjajate rünnaku. Avaldame kirja täies mahus palvega olla meie lugejatel ettevaatlik.

    NAEL: Prügikorjajate ohver: Vanamehe mustad sokid pandi ka kirja

    Naela keskkonnatoimetusse saabus probleemkiri Kesk-Saaremaal elavalt vanaproualt (76), kes elas üle hullunud prügikorjajate rünnaku. Avaldame kirja täies mahus palvega olla meie lugejatel ettevaatlik.

    Loe edasi...

  • 24 aastat tagasi sulges Austria väikelinnas Amstettinis elav insener Josef Fritzl oma tütre Elisabethi keldrisse, kus ta teda regulaarselt vägistas. Täna on tütar 42-aastane ja vangistuses sünnitanud seitse last, kellest üks suri. Kolmel lapsel ei lubatud vangikongist kunagi lahkuda. Politseile kinnitas isa vaid üht: “Ma kahetsen kõike. Mul on perekonnast kahju.”

    Õudustäratav verepilastusjuhtum: 24 aastat vangistuses (4)

    24 aastat tagasi sulges Austria väikelinnas Amstettinis elav insener Josef Fritzl oma tütre Elisabethi keldrisse, kus ta teda regulaarselt vägistas. Täna on tütar 42-aastane ja vangistuses sünnitanud seitse last, kellest üks suri. Kolmel lapsel ei lubatud vangikongist kunagi lahkuda. Politseile kinnitas isa vaid üht: “Ma kahetsen kõike. Mul on perekonnast kahju.”

    Loe edasi...

  • 1992. aasta oli Vene vägede lahkumise aeg Eestist. Okupatsiooniarmee minek oli kohati vaevaline ja valuline, keerulistest olukordadest avalikult palju ei räägitud ning pole seda tehtud siiani. Üks õnnelikult lõppenud intsident juhtus 1992. aasta maikuus Mõntus. Olukorra tõsidust näitab ehk toonase kaitsejõudude peastaabi ülema, siis kolonelipaguneid kandnud Ants Laaneotsa käsk: positsioonidelt lahkumist õigustab ainult surm.

    Ants Laaneots: positsioonidelt lahkumist õigustab ainult surm (2)

    1992. aasta oli Vene vägede lahkumise aeg Eestist. Okupatsiooniarmee minek oli kohati vaevaline ja valuline, keerulistest olukordadest avalikult palju ei räägitud ning pole seda tehtud siiani. Üks õnnelikult lõppenud intsident juhtus 1992. aasta maikuus Mõntus. Olukorra tõsidust näitab ehk toonase kaitsejõudude peastaabi ülema, siis kolonelipaguneid kandnud Ants Laaneotsa käsk: positsioonidelt lahkumist õigustab ainult surm.

    Loe edasi...

  • Selleks, et sõjaväega tutvuda, tuleb saar-lasel sõita mandrile, sest siinmail pole päris Eesti kaitseväge ammu nähtud. Kui mitte just arvestada aeg-ajalt meie sadamaid väisavaid mereväe aluseid või siis praami peal kohatud puhkusele sõitvaid või väeossa tagasipöörduvaid sõdurpoisse. Oma Saar sõitis sõdurite kutsel Lääne-Virumaale. Tapale. Linnalahingusse.

    Kahurimürina saatel lahinguväljale

    Selleks, et sõjaväega tutvuda, tuleb saar-lasel sõita mandrile, sest siinmail pole päris Eesti kaitseväge ammu nähtud. Kui mitte just arvestada aeg-ajalt meie sadamaid väisavaid mereväe aluseid või siis praami peal kohatud puhkusele sõitvaid või väeossa tagasipöörduvaid sõdurpoisse. Oma Saar sõitis sõdurite kutsel Lääne-Virumaale. Tapale. Linnalahingusse.

    Loe edasi...

  • Kui ma Kuressaare politseijaoskonna konstaabli Dairi Hommikuga (24) kohtuma kiirustan, mõtlen ja kujutan ma ette, milline võiks olla naissoost politseiametnik, kes patrullib tänaval, lahendab peretülisid? Mind võtab vastu väikest kasvu, rõõmsameelne ja kindla pilguga südikas noor naine.

    Dairi Hommik – politseinik 24 tundi ööpäevas (9)

    Kui ma Kuressaare politseijaoskonna konstaabli Dairi Hommikuga (24) kohtuma kiirustan, mõtlen ja kujutan ma ette, milline võiks olla naissoost politseiametnik, kes patrullib tänaval, lahendab peretülisid? Mind võtab vastu väikest kasvu, rõõmsameelne ja kindla pilguga südikas noor naine.

    Loe edasi...

  • “Tervitus kõigile, olen Mariin Eestist, Saaremaa ühisgümnaasiumist. Meie kool asub Eesti suurimal saarel Saaremaal,” alustas möödunud nädalavahetusel Strasbourgis Europarlamendi hoones oma kooli tutvustust enam kui 500 noore eurooplase ees Mariin Ling.

    Üks päev europarlamendi saadikuna

    “Tervitus kõigile, olen Mariin Eestist, Saaremaa ühisgümnaasiumist. Meie kool asub Eesti suurimal saarel Saaremaal,” alustas möödunud nädalavahetusel Strasbourgis Europarlamendi hoones oma kooli tutvustust enam kui 500 noore eurooplase ees Mariin Ling.

    Loe edasi...

  • On võõrastav teada saada Karja vana kalmistu järjekordsest rüüstamisest. Kohalike kõrval puhkavad siin oma viimast und ka kaugemalt tulnud rahvavalgustajad nagu Friedrich Wilhelm Willmann – Eesti esimeste ilmalike ja õpetlike raamatute kirjutaja.

    Vastukaja: “Vandaalid lõhkusid Karja surnuaias riste ja hauakive” (2)

    On võõrastav teada saada Karja vana kalmistu järjekordsest rüüstamisest. Kohalike kõrval puhkavad siin oma viimast und ka kaugemalt tulnud rahvavalgustajad nagu Friedrich Wilhelm Willmann – Eesti esimeste ilmalike ja õpetlike raamatute kirjutaja.

    Loe edasi...

  • Eelmisel aastal algas diskussioon selle üle, kui palju on koolides vägivalda ja milliseid tagajärgi see võib põhjustada. Ilmselt pärast filmi “Klass” linastumist käima lükatud arutelu ei ole vaibunud siiani, leheveergudel tõstatakse teema taas, otsitakse süüdlasi ühiskonna meelsusest, kirutakse liiga vaba meediat, süüdistatakse vanemaid kasvatustöö tegematajätmises kui ka sarjatakse õpetajaid. Tundub, et tänapäeval on koolivägivalda rohkem ja paljud on kindlad, et nii ongi, kuigi kiusamist on enam-vähem kogu aeg olnud.

    Arvamus: Mis kiusajal viga? (7)

    Eelmisel aastal algas diskussioon selle üle, kui palju on koolides vägivalda ja milliseid tagajärgi see võib põhjustada. Ilmselt pärast filmi “Klass” linastumist käima lükatud arutelu ei ole vaibunud siiani, leheveergudel tõstatakse teema taas, otsitakse süüdlasi ühiskonna meelsusest, kirutakse liiga vaba meediat, süüdistatakse vanemaid kasvatustöö tegematajätmises kui ka sarjatakse õpetajaid. Tundub, et tänapäeval on koolivägivalda rohkem ja paljud on kindlad, et nii ongi, kuigi kiusamist on enam-vähem kogu aeg olnud.

    Loe edasi...

  • Eile sai toimetus rõõmsa sõnumi – Valjala põhikooli kooliraadio tunnistati parimaks kooliraadioks. See on igati tubli saavutus ühelt maakoolilt, seda enam, et tihtilugu kipume arvama, et ega seal maakoolides suurt midagi ei tehta ning väikeste (võrreldes tuhandepealiste linnakoolidega) tase on kes teab missugune.

    Juhtkiri: Ka väike võib olla suur

    Eile sai toimetus rõõmsa sõnumi – Valjala põhikooli kooliraadio tunnistati parimaks kooliraadioks. See on igati tubli saavutus ühelt maakoolilt, seda enam, et tihtilugu kipume arvama, et ega seal maakoolides suurt midagi ei tehta ning väikeste (võrreldes tuhandepealiste linnakoolidega) tase on kes teab missugune.

    Loe edasi...

  • Vanamad inimesed oo reakin, et 1. mail olle nii soe vahel oln, et tüdrikud valgete suileitidega õhtasel aal kiigele tantsima-laulma läksid. Kultuurilist meelelahutust ja jalakeerutamise võimalust oo tulemas nüüdkid. Muhu resturan Liival teeb omad uksed täna, 3. mai õhtast, lahti. Heidy Tamme laalab.

    Laupa oo suur koristamise päe

    Vanamad inimesed oo reakin, et 1. mail olle nii soe vahel oln, et tüdrikud valgete suileitidega õhtasel aal kiigele tantsima-laulma läksid. Kultuurilist meelelahutust ja jalakeerutamise võimalust oo tulemas nüüdkid. Muhu resturan Liival teeb omad uksed täna, 3. mai õhtast, lahti. Heidy Tamme laalab.

    Loe edasi...

  • Pärast Sõrve sovhoosi lagunemist 1993. aastal loodi Salme osaühing, kus osanikke oli 300–400. 1995. aastaks olid peaaegu kõik oma osakud kätte saanud ja Raimond Ellikust sai Salme põllumajandusühistu juht. Raimond on 39-aastane, lõpetanud zootehnikuna Türi tehnikumi. Pankrotistunud osaühingust saadi pärandiks paarsada noorlooma ja paar lehma, nendega Raimond alustaski.

    Perspektiiviks on lihaveistekasvatus

    Pärast Sõrve sovhoosi lagunemist 1993. aastal loodi Salme osaühing, kus osanikke oli 300–400. 1995. aastaks olid peaaegu kõik oma osakud kätte saanud ja Raimond Ellikust sai Salme põllumajandusühistu juht. Raimond on 39-aastane, lõpetanud zootehnikuna Türi tehnikumi. Pankrotistunud osaühingust saadi pärandiks paarsada noorlooma ja paar lehma, nendega Raimond alustaski.

    Loe edasi...

  • Ajavahemikus 2.–21. mai ootab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ligi 18 000 klienti pindalatoetuste taotlusi esitama. 11 liiki toetuste tingimustes on varasemate aastatega võrreldes väikeseid muudatusi, üks toetus on päris uus.

    PRIA ootab maaharijaid pindalatoetusi taotlema

    Ajavahemikus 2.–21. mai ootab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ligi 18 000 klienti pindalatoetuste taotlusi esitama. 11 liiki toetuste tingimustes on varasemate aastatega võrreldes väikeseid muudatusi, üks toetus on päris uus.

    Loe edasi...

  • Kuressaare linnavolikogu hariduskomisjoni viimasel istungil ütles abilinnapea Kalle Koov (fotol) välja mõtte, et linnal oleks vaja välja töötada prioriteetsete investeeringute kava ja investeeringute nn ooteleht.

    Abilinnapea soovib koostada Kuressaare esmatähtsate investeeringute kava (1)

    Kuressaare linnavolikogu hariduskomisjoni viimasel istungil ütles abilinnapea Kalle Koov (fotol) välja mõtte, et linnal oleks vaja välja töötada prioriteetsete investeeringute kava ja investeeringute nn ooteleht.

    Loe edasi...

  • Saarte Teedevalitsus pakub Orissaare vallale nelja korteriga elamut, mida teehooldusettevõte seoses omandivormi muutumisega tulevikus ei vaja.

    Saarte Teedevalitsus pakub Orissaare vallale elumaja

    Saarte Teedevalitsus pakub Orissaare vallale nelja korteriga elamut, mida teehooldusettevõte seoses omandivormi muutumisega tulevikus ei vaja.

    Loe edasi...

  • Kuressaare Veevärk kuulutas välja Põhja- ja Lääne-Saaremaa valdade torustikuprojekti ehitushanke, mille raames rajatakse või uuendatakse ligi 7800 m veetorustikku ja 9108 m kanalisatsioonitrasse.

    Põhja- ja Lääne-Saaremaa valmistuvad trassitöödeks

    Kuressaare Veevärk kuulutas välja Põhja- ja Lääne-Saaremaa valdade torustikuprojekti ehitushanke, mille raames rajatakse või uuendatakse ligi 7800 m veetorustikku ja 9108 m kanalisatsioonitrasse.

    Loe edasi...

  •  Aprillikuu viimasel päeval avati Britannia põhjarannikul Saint-Thélo küla linamuuseumis (Maison des Toiles) ja Saint-Brieuc’ linna kunsti- ja ajaloomuuseumis tekstiilikunstnik Keret Altpere bretoonide ja saarlaste mälestusi üheks siduvat kaht näitust, mõlemad pealkirjaga “Estonie-France – Je ne me souviens de rien”.

    Prantsusmaal eksponeeritakse saarlaste mälestusi

    Aprillikuu viimasel päeval avati Britannia põhjarannikul Saint-Thélo küla linamuuseumis (Maison des Toiles) ja Saint-Brieuc’ linna kunsti- ja ajaloomuuseumis tekstiilikunstnik Keret Altpere bretoonide ja saarlaste mälestusi üheks siduvat kaht näitust, mõlemad pealkirjaga “Estonie-France – Je ne me souviens de rien”.

    Loe edasi...

  • Eile olid Ruhnu Ringsu sadamasse oodatud lähemad ja kaugemad paadikaptenid, pardabossid ja muidu reisijad. Peeti üheskoos Kaptenite päeva.

    Ruhnus peeti lustakat Kaptenite päeva

    Eile olid Ruhnu Ringsu sadamasse oodatud lähemad ja kaugemad paadikaptenid, pardabossid ja muidu reisijad. Peeti üheskoos Kaptenite päeva.

    Loe edasi...

  • Kolmapäeval tegi Kuressaare linnuse suurtükitorni vastrenoveeritud keldriruum Suurtükikelder oma uksed lahti külastajatele.

    Suurtükikelder avas uksed näitusesaalina

    Kolmapäeval tegi Kuressaare linnuse suurtükitorni vastrenoveeritud keldriruum Suurtükikelder oma uksed lahti külastajatele.

    Loe edasi...

  • Saarepiiga 2007 heategevuslik noorteüritus toimub 10. mail klubis Diva. Üritusest saadava tuluga toetatakse tänavu Kuressaare Kesklinna eralasteaeda.

    Saarepiiga 2007 heategevusüritusega toetatakse eralasteaeda

    Saarepiiga 2007 heategevuslik noorteüritus toimub 10. mail klubis Diva. Üritusest saadava tuluga toetatakse tänavu Kuressaare Kesklinna eralasteaeda.

    Loe edasi...

  • Kui märtsi lõpus kostitas ilmataat meid veel tiheda lumesajuga, siis aprilli lõpus võisid julgemad varjulistes kohtades juba päikesevanne võtta. Vilsandil oli maksimaalne õhutemperatuur mullusest koguni 11 kraadi kõrgem. Sõrve kandi soojad ilmad hõivasid koguni kolmanda koha Sõrve kauaaegses ilmavaatluse edetabelis.

    Aprill oli Sõrves õhusoojuselt ajaloo kolmas

    Kui märtsi lõpus kostitas ilmataat meid veel tiheda lumesajuga, siis aprilli lõpus võisid julgemad varjulistes kohtades juba päikesevanne võtta. Vilsandil oli maksimaalne õhutemperatuur mullusest koguni 11 kraadi kõrgem. Sõrve kandi soojad ilmad hõivasid koguni kolmanda koha Sõrve kauaaegses ilmavaatluse edetabelis.

    Loe edasi...