Tänavused tulekahjud Saaremaal on inimelusid seni säästnud

 

Selle aasta kolme esimese kuu jooksul on Saaremaal olnud 17 hoonetulekahju, millest 9 on saanud alguse inimeste hooletusest, kolm on põhjustanud küttekolded, ühe elektrijuhtmestik, kaks saanud alguse tahmapõlengust ning kaks muudel põhjustel.

Kõige rohkem põlenguid saab alguse päevasel ja õhtusel ajal, kui enamik inimesi on aktiivsed, öösel puhkenud tulekahjud on aga raskemate tagajärgedega. “Päeval avastatakse põlengud kiiresti. Öised tulekahjud saavad pikemalt põleda, enne kui need avastatakse,” ütles Lääne-Eesti päästekeskuse menetlusbüroo juhataja Raido Mets.

Kuigi elektrijuhtmestikust alguse saanud põlenguid võib rikkeks pidada, on algseks põhjuseks hooletus või teadmatus. “Vanemates majades on elektrijuhtmestik välja vahetamata, kasutatakse juhtmeid, mille eluiga on tegelikult läbi. Kui juhtmestik on vana, ei tohi korraga palju tarbijaid tööle lülitada, et mitte tekitada ülekoormust,” lisab Raido Mets.

Sama palju kui vananenud elektrijuhtmestikust on põleng alguse saanud ahjust, pliidist või kaminast. Enamikku neist tulekahjudest saanuks ära hoida õigeaegse hooldusega. Kütteseadmete puhul on probleemiks hooldamata ja pragunenud korstnad või kamina/ahju vale paigaldus, aga ka vale kasutus. ”Uutes majades on enamasti kütteseadmega seotud tulekahju põhjuseks vale paigaldus. Läbi seina viidud suitsulõõr ei ole kuumuse ülekannet takistavalt isoleeritud või on puidust konstruktsioonid küttekehale liiga lähedale ehitatud,” ütles tulekahjude tekkepõhjuseid uuriv Raido Mets.

Ohtu ei tajuta

Lääne-Eesti päästekeskuse ennetustöö büroo juhataja Piret Seire sõnul hukkus 2005. aastal Saaremaal tulekahjus kaks, 2006. aastal kuus ning 2007. aastal neli inimest. “2008. aastal õnneks ei ole keegi tulekahjus hukkunud,” märkis ta. “Võrreldes 90-ndate aastate algusega on inimeste teadlikkus tule ohtudest tunduvalt kasvanud,” lisas Seire.

Ta leidis, et kuigi tulekahjude arv ja neis hukkunute ning vigastatute arv on vähenemas, on alati mitmeid teisi faktoreid, millest see võib tingitud olla. “Näiteks ilmastik ning sellest tulenev kütteperioodi kestvus võib olla üheks põhjuseks,” arvas Seire.

Väljakujunenud käitumisharjumusi ja hoiakuid on sageli keeruline muuta. “Igal aastal olen kulu põletanud ja midagi pole juhtunud, mõtleb inimene,” arvas Seire ja selgitas, et sageli ei taju inimesed ohtu ning levinud on suhtumine, et minuga õnnetust ei juhtu.

Kõige enam on tulekahjusid Kuressaares

Statistikaameti kodulehekülg Saaremaa tulekahjude kohta näitab, et aastatel 1999–2007 oli enim tulekahjusid Kuressaare linnas – 469 korral. Statistikaameti andmetele tuginedes on tulekahjude arvukuse poolest järgmine Kaarma vald, kus põlenguid oli 9 aasta jooksul 227.

Üle saja korra on olnud tulekahju ka Leisi vallas (142 korda) ning Muhu vallas (125 korda).

Kokku on 9 aasta jooksul toimunud Saaremaal 1647 tulekahju.