Kaavi veisefarmi rajatakse Eesti esimene tilaapiakasvandus (3)

Kaavi veisefarmi rajatakse Eesti esimene tilaapiakasvandus

 

Tallinna ettevõte rajab kunagisse Kaavi laudahoonesse kalafarmi tilaapia kasvatamiseks, mis oleks esimene tilaapiakasvandus nii Balti riikides kui ka Põhjamaades.

“Seadmed on välja valitud, suve lõpuks loodame maimud ujuma saada,” ütles Oma Saarele kalakasvandust rajava Arowana OÜ esindaja Raul Schiff.
Norra firma Aqua Optima projekteeritud korduvveekasutusega suletud kalafarmi aastatoodang on 120–140 tonni, mille turustamisel on oluline koht Eesti kaubandusvõrgul. Täisvõimsusel töötavas kasvanduses saab tööd neli inimest. Eesti mõistes on Sõrve rajatav kalafarm keskmine, maailma mõistes aga väike. Näiteks Hollandis ehitatakse praegu Kaavi omast 30 korda suuremat tilaapiafarmi.

Kalafarmi asukoha otsingud kestsid pool aastat ning valiku tegemisel sai otsustavaks Kaavi laudahoone vastuvõetav hind ning vajalike infrastruktuuride olemasolu. Farmi rajamine Sõrve tähendab pöördelist muudatust ka ettevõtja enda elus. Praegu Tallinna lähedal elav Raul Schiff kolib peatselt koos perega elama Salmele, kuhu ta on ostnud juba maja.

Raul Schiff ütles, et tilaapia on maailmas üks enim kasvatatavaist kaladest, keda 2004. aasta andmetel toodeti üle kahe miljoni tonni. Eestis tilaapiat seni kasvatatud pole, lähim tilaapiafarm asub Hollandis. Looduslikult elab võõramaine kala Lääne–Aafrikas, Senegalis, Libeerias jne. Tilaapia on võimeline toime tulema suhteliselt keerulistest tingimustes, samuti esineb tal vähe haigusi.

Tilaapia hüüdnimega Aquatic Chicken on magusa valge lihaga kala, mida saab valmistada mitmel erineval viisil. “Olen kõigile öelnud, et vaadake seda kala nagu koha või ahvenat,” lausus Raul Schiff. Eelmisel aastal tehtud proovikasvanduse toodang leidis Selveris väga hea vastuvõtu.

Suutsime teda nädalas müüki anda 60–70 kg ja kauplusse anti telefoninumbreid, et kui kala tuleb, siis helistage, rääkis Schiff. Kasvandusest läks kala vahendajale hinnaga 100 krooni kilo, Selveris oli letihinnaks 139 krooni kilo.

Pärast kohapeal kasvatatud proovipartii lõppemist ilmus Eestisse Hiinas toodetud külmutatud tilaapiafilee, milles on Schiffi sõnul palju keemiat. Kalamessidel pakuvad hiinlased fileed hinnaga üks dollar kilo. Teades, et ühe kilo filee jaoks kulub kolm kilo kala, mille kasvatamiseks kulub neli kilo sööta maksumusega 50 krooni, ei saa kilo filee hind olla kuidagi sedavõrd madal. “Tegelikult on see kala kasvatatud hormoonide peal,” teadis Raul Sciff.

Kalanduse ja vesiviljeluse konsulent Jüri Kasesalu on seisukohal, et korduvveekasutusega kalakasvandus on ümbritsevale loodusele kordades ohutum kui traditsioonilised kalakasvatused Eestis. Kasesalu leiab, et Kaa-vi lauta planeeritav tilaapiafarm ei ole ümbritsevale loodusele ohtlik.

Print Friendly, PDF & Email