Saaremaa ühisgümnaasiumis 1992. aastal alguse saanud kooliolümpiamängud on tore traditsioon, mis annab võimaluse kooli õpilastele rinda pista erinevatel spordialadel. Et asi ei ole väga tõsine ning ei võistelda just elu eest ja kõrgete tiitlite peale, näitab ehk seegi, et võistlusalade nimistus on koha saanud sellised toredad spordialad nagu paberlennukite viskamine ja fotoorienteerumine.
On tore, et meie kohati liigagi konkurentsitihedas maailmas suudetakse asju võtta lusti ja rõõmuga, anda neile õppureile, keda ees ootamas närvesööv eksamiperiood, väikest virgutust ning võimalus laua ja arvuti tagant korraks pääseda.
Võistlustel, kus tähtis ei ole võit, vaid osavõtt, on see kindlasti nii. Ning eks ole ka kaasaelamine klassikaaslastele elamus omaette – süvendab see ju ühtekuuluvustunnet ja annab just selle õige meie-tunde.
Ja kuidas see õigupoolest oligi, et terves kehas terve vaim – ei saa ju olla täiuslik vaid vaimu arendades, ikka peab ennast vahel natuke liigutama ka. Olgu siis või päris oma kooliolümpial.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Tänud takkajärgi ürituse idee käimalükkajale. Esimene taliolümpia oli terve keskkooliaja parim üritus. Tom oleks siiani väga palju head korda saatnud, kui tänapäeva mõistes täiesti süütu nali ei oleks suure kella külge läinud. Mõelgem sellele need, kel teise eestlase söömine igapäevane asi, vaadaku peeglisse ja tõdegem, et igaühel meist on oma “kiiks”. Suure visiooniga ja tõhusad ideede elluviijad ongi natuke omaette isikud. Mõelgem rohkem sallivusele, eriti just kooliolümpiamängudele kaasa elades.