Alushariduse päeval räägiti kuni kolmeaastasest lapsest

Eile oli Kuressaare kultuurikeskuses neljas Saare maakonna alushariduse päev, mis kandis nime “Väike laps – suur algus…” ja kus räägiti kuni kolmeaastasest lapsest.

Lasteaednikele, keda oli kokku tulnud 150 nii Saare- kui Hiiumaalt, kõnelesid Tallinna ülikooli sotsiaaltöö instituudi dotsent, filosoofiadoktor psühholoogias Anne Tiko (teemaks “Lähima keskkonna roll lapse arengus”) ja psühhiaater Ellu Eik teemal “”Rasked” lapsed”.

Saare maavalitsuse alushariduse spetsialist Kristi Oll võttis päeva kokku sõnadega: “Kogu päeva kohta jäi kõlama mõte, et peame lapsele tagama turvalisuse, laps ootab seda meilt juba alates sünnist.” Juhul kui laps seda kodust ei saa, tuleb Olli sõnul niisugused lapsed koos sotsiaalsüsteemiga üles leida. “Meil, täiskasvanuil, peab olema julgust lapsi kiita, kuid samas annavad lapsele kindlustunde just talle seatud eakohased piirid,” lausus Oll, kelle sõnul on lapse arengus väga kindlad perioodid, mil laps on kõige vastuvõtlikum, ja seda tuleb arvestada nii kodus kui ka lasteaias.

“Näiteks kuni aastasele lapsele on väga oluline suhtlemine täiskasvanuga, siis kujunevad just kiindumussuhted; esimesest kuni kolmanda eluaastani on oluline nn esemeline tegevus; edasi, kuni 6. eluaastani on mängulise tegevuse aeg, kusjuures 4–4,5-aastaste laste puhul tuleb silmas pidada just korraharjumuste kujundamist,” tõi Oll näiteid.

Sirje Reinpal Palade lasteaiast Hiiumaalt nentis, et Saaremaale sõit läks täiesti asja ette. Eriti kiitis ta Ellu Eigi loengut, mis oli hästi huvitav, ja paljud juhtumid tulid ka endale tuttavad ette. Reinpal ütles ka, et praegu on palju purunenud peresid, kus lapsed kindlasti vajaksid spetsialisti abi. Kuid väikestes maakondades, nagu seda on saared, on seda abi väga raske saada, sest ei ole ei lastepsühholooge ega -psühhiaatreid.

Ka Pihtla lasteaed-algkooli lasteaiaõpetajad jäid alushariduse päevaga igati rahule. “Alati ei peagi midagi uut otsima, vanal asjal on jalad all ja see peab paika, me ikka kipume vahel liialt palju seda jalgratast leiutama, otsime uut ja tundmatut, kuigi võib-olla on vana asi tegelikult hea,” ütles Terje Loorits.

Tema kolleeg Kaili Kaasik lisas, et oli hea teada saada, et nad teevad väga palju asju õigesti. “Paljudele asjadele vaatad nagu uue nurga alt, aga väga palju oli ka äratundmisrõõmu,” sõnas Kaasik.