Kuressaare linnavalitsus väldib Tori ja Põduste jõe vahele kavandatava uue elamurajooni ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud küsimusi.
Veebruari lõpus kinnitas Kuressaare linnavalitsus Lootsi 25 ja 27 detailplaneeringu koostamise täpsustatud lähteseisukohad, kus on jäänud tähelepanuta ranna- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga seotud küsimused.
Kuressaare linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt asuvad Lootsi 25 ja 27 krundid puhkealal, kus puudub ranna ja kalda ehituskeeluvöönd. Elamurajooni rajamine nimetatud puhkealale tähendaks üldplaneeringu muutmist, millega kaasneb 50 meetri ehituskeeluvööndi nõue.
Linnavalitsuse kinnitatud lähteseisukohad jätvad maa sihtotstarbe muutmisega kaasneva ehituskeeluvööndi kehtestamise nõude täielikult käsitlemata, ehkki arendaja Van Dahl Investment kavandab osa elamuid kaldajoonest vaid 10 meetri kaugusele.
Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja kt Agne Peetersoo ütles Oma Saarele, et kuna Lootsi 25 ja 27 kinnistud muudetakse elamu- ja ärimaaks, siis linna üldplaneeringus puhkealadele kehtestatud ehituskeeluvööndi vähendamine neile kinnistutele ei laiene.
“Meie arvates on seal ehituskeeluvöönd ja kui nad tahavad seda vähendada, tuleb saada keskkonnaministri nõusolek,” väljendas Peetersoo maavalitsuse seisukohta. Ta ei osanud öelda, kas ehituskeeluvööndiga seonduva väljajätmine lähtetingimustest võis olla linnavalitsuse poolt tahtlik käitumine.
Agne Peetersoo sõnul ei ole maavalitsus nõus ka lähtetingimustes toodud Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndi piiri käsitlusega. Muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt kulgeb kaitsevöönd mööda Aia tänavat, Aia tänava pikendust ja Põduste jõge.
Probleem on selles, et linnavalitsus tõlgendab Põduste jõena selle linnapoolset haru ehk nn Tori jõge, maavalitsus aga Sõrve poole jäävat haru. “Igasuguste riiklike registrite järgi on Põduste jõgi ikkagi Sõrve-poolne haru,” lausus Peetersoo.
“Linna tõlgenduses jääb planeeringuala muinsuskaitseala kaitsevööndist välja ja seega ei rakendu seal muinsuskaitseala põhimäärusest tulenevad tingimused,” selgitas ta. Arendaja plaanide kohaselt tuleb alale muuhulgas kümmekond 3–4-korruselist väiksemat korterelamut ja 6-korruseline ärihoone.
Linnavalitsus ei andnud küsimustele vastuseid
Oma Saar esitas linnavalitsusele Lootsi 25 ja 27 detailplaneeringuga seoses järgmised küsimused: miks ei käsitle linnavalitsus oma lähteseisukohtades ranna- ja ehituskeeluvööndiga ning veekaitsevööndiga seotud küsimusi? Kas linnavalitsus pooldab elamute ehitamist kaldajoonest 10 meetri kaugusele? Kas maakasutuse muutmisega peaks kaasnema kinnipidamine seadusjärgsest ehituskeeluvööndist? Milline on avalik huvi Kuressaare linna kehtiva üldplaneeringu muutmiseks ja miks peaks puhkeotstarbeks ettenähtud alale tulema äri- ja elamumaa?
Linnaarhitekt Tuuli Org ja abilinnapea Urmas Sepp ei vastanud konkreetselt ühelegi küsimusele, teatades, et täna ei saa rääkida mingitest lõplikest seisukohtadest, on vaid lähteseisukohad, mis tuginevad kehtivatele dokumentidele ja kokkulepetele.
Siseministeeriumi planeeringute osakonna osakonnajuhataja kt Jüri Lassi sõnul on antud teema puhul kõige olulisem küsimus, miks on vaja muuta linna üldplaneeringut. “Kas puhkealaks ettenähtud ala võtmine hoonestuse alla on vajalik ja kohane ning kas avalikkus on sellega nõus,” viitas Lass.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
ja linnavalitsus ei kannata kriitikat
huvitav, et oma saar on hakanud juba oma tõelist palet avama. valimisteni on ju veel üle aasta?
segadust plaanisid linnakad koos arendajaga pihtla teele ka, aga keegi vist tõmbas neil tabureti jalgealt ära, et asi äkki vaikseks jäi?
Kui probleeme tõstatakse – mis ongi ajakirjanduse roll – kas siis on miskit pahasti? Või probleemi pole? Väljamõeldud lugu?
Lp. Urve,
Olen teist siiani lugupidanud. Miks te lasete ainult oma ärihuvide eest seisvatel parteikaaslastel omale pähe istuda? Te ei saa ju ometi olla seisukohal, et hämamine on lahendus.
Hea, et teema üles võeti. Arvasin juba, et teevad vaikselt ära.
täiesti väljimetud pastakast ikka….mõtetu stoori
Ehitustegevus sobib sellisesse looduskooslusesse või linnaossa, kus ei ole väärtusi või on räämas, kuid arengud peavad olema kehtestatud seadustega ja planeeringutega vastavuses. Üleujutusohus oleva piirkonna arendus vajab täiendavaid ressursse ja tuleb kahelda maapinna tõstmise otstarbekuses. Kus on keskkonnamõjutuste aruanne või linnakodanike esinduse seisukoht?
Linnaarhitekt Tuuli Org ja abilinnapea Urmas Sepp ei vastanud konkreetselt ühelegi küsimusele, teatades, et täna ei saa rääkida mingitest lõplikest seisukohtadest, on vaid lähteseisukohad, mis tuginevad kehtivatele dokumentidele ja kokkulepetele.
Nagu staadioni jm. puhul: ei kommentaari.
Linnakodanikuna eelistaksin ilusat elamurajooni praegusele “puhkealale”.
jutumärgid puhkeala ümber on hetkel küll õigustatud, aga ainult seetõttu, et linnavalitsus planeeringu järgi puhkealaks ette nähtud piirkonda ühiste huvide tarbeks korda teinud ei ole – kunagised plaanid nägid ju ette jalutusteed pargi nurgast mere äärt pidi Loode tammikuni välja. Olen kindel, et see rada leiaks väga palju kasutamist, kes sii sei tahaks loodusesse jalutada nii, et sa ei pea möödakihutavate autode eest kogu aeg teepervele hüppama ja bensiinivingu asemel mere lõhna sisse hingad. Aga kellegi himu endale 6. korrusel korter soetada, kust binoklisse vaadates võid uurida, mida Abruka rahvas parajasti oma õuel toimetab, on vist linnaisadele olulisem.
Tsitaat Oma Saarest: “Meie arvates on seal ehituskeeluvöönd ja kui nad tahavad seda vähendada, tuleb saada keskkonnaministri nõusolek,” väljendas Peetersoo maavalitsuse seisukohta. Ta ei osanud öelda, kas ehituskeeluvööndiga seonduva väljajätmine lähtetingimustest võis olla linnavalitsuse poolt tahtlik käitumine.
Millegi pärast tundub, et see oli linnavalitsuse poolt tahtlik käitumine. Küllap arendaja Van Dahl Investment teab, mida toonane linnapea Tamkivi neile linnalt kruntide ostmisel lubas. Ehk seetõttu tuleb nüüd ka keskkonnaministrilt “nõusolek” kiiremini ja kergemini.