Tänu sellele, et rahandusminister külmutas kõik riigikoolidele mõeldud remondirahad, võib löögi alla sattuda ka Kallemäe koolile planeeritud 55 miljoni kroonine rahasüst, mille abil 1939. aastal ehitatud koolimaja kaasajastada. Kooli direktor Arvi Liik lootust remondiraha saada siiski veel kaotanud ei ole. Koolimaja, mis alles aastal 2000 sai kuivkäimlate asemele korralikud tänapäevased tualetid ning kus lõhkeda ähvardab ka viimane 1939. aastal paigaldatud radiaator, elab igapäevast koolielu.
Viimased aastad on tegutsetud lootuses, et 2010 saab Kallemäest, kus praegu omandab põhiharidust 46 õpilast, igati nüüdisaegne kool, kus on kõik võimalused lihtsustatud õppekava vajavatele lastele. Nüüd on unistus aga kokkuvarisemise äärel.
Lootus kustub viimasena
“Loodan, et saame siiski ehitused ära lõpetada,” ütleb 1969. aastast Kallemäe kooli eesotsas seisnud Arvi Liik. Tema sõnul on rahandusminister öelnud, et maikuus tuleb teha valik, milliseid koole Riigi Kinnisvara aktsiaselts remontima hakkab. “Usun, et on nooremaid koole, mis kindlasti kauem vastu peaksid kui meie,” arvab Liik, kelle sõnul on kool tunnistatud jätkusuutlikuks ning vajalikuks ka maakonna saarelise eripära tõttu. Kooli on käinud inspekteerimas mitmed ministrid ja komisjonid.
Lootust annab seegi, et keegi pole ju otseselt kinnitanud, et remonti ei tule.
Praegu käib vana hoone renoveerimise ja uue hoone projekteerimine, mis on lubatud siiski kinni maksta. Ehituseks vajalikud rahad on aga esialgu seisma pandud ja kõikide uute lepingute sõlmimine keelatud kuni maikuuni, kui selgub kavandatava riigieelarve strateegia.
Viimase radiaatori surm
Koolipapaks kutsutava Liigi sõnul sellises seisus kool enam kaua ei kesta. “Esmajoones kukub kokku küttesüsteem,” räägib Liik ning näitab, kuidas 1939. aastal paigaldatud radiaatorid ükshaaval on lõhkenud ning küttetorud omavahel lihtsalt kummivoolikuga ühendatud. Viimane õnnetus oli jõulude ajal, kui alla andis raamatukogu hoidlas olnud küttekeha ning selle tulemusena tuli ära visata viis prügikotitäit raamatuid, rääkimata esemetest ja teistest raamatutest, mis raskesti kahjustada said.
Liik näitab õpetajate toas asuvat radiaatorit, lisades, et see on veel viimane 70 aasta vanune, mis seni vastu pidanud. “See juba tilgub,” teeb koolipapa avastuse, kui ajakirjanik ja fotograaf selle ilmaime kohale kummarduvad. “Nüüd läheb siis viimane ka,” ütleb Liik.
Maa-alune võimla
Lisaks küttesüsteemile vajab hädasti väljavahetamist ka võimla põrand. Kallemäe kooli võimla on omasuguste seas eriline, kuna on ehitatud vanasse keldrisse. 1969. aastal kaevati tolleaegse imepisikese aula-võimla all asuv kelder tühjaks ning langetati põrandat 1,5 meetri võrra, mis andis ruumile juurde kõrgust ja avarust.
Praegu saab viie ja poole meetri kõrgusesse võimlasse laskuda trepi abil, mis meenutab tühja basseini ronimist. Liik loetleb mitmeid töid, mis oleks vaja hädapärast teha, ja kinnitab, et mõnda külmemat talve kool enam üle ei elaks. Kohati on aknaraamid nii mädanenud, et saab näpud toast otse õue pista.
Hea on Liigi sõnul aga see, et alates 2004. aastast on koolil vähemalt uus söökla ja tüdrukutel korralikud elamistingimused. Sama loodetakse uue ehitusega võimaldada ka poistele.
Uus võimla, klassid ja teraapiavõimalused
Koolidirektori lauale laotatud plaanid annavad aimu hoonekompleksist, mis esialgsete plaanide järgi pidi valmima 2010. aastal. Uus võimla, ruumid lastele teraapia korraldamiseks, mis muuhulgas sisaldavad ka neli korda kümme meetrit basseini, suuremad klassid ja abihooned, korralik internaat. Lisaks 330-meetrise jooksuringiga staadion maja taga. “Vanast hoonest jääksid alles vaid seinad ja aknaaugud,” kirjeldab Liik ümberehitustööde ulatust. Uus võimlakorpus peaks kerkima koolimaja Kuressaare- poolsesse otsa.
Direktori sõnul ei ole koolis suuremat remonti tehtud pärast seda, kui tema 1964. aastal sinna tööle tuli. Maja on vaid siit-sealt kohendatud. Liigi sõnul võiks Kallemäest tulevikus kujuneda lisaks koolile ka keskus, kus maakonna puuetega inimesed saaksid koos käia, sportida ja meeleolukalt aega veeta.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
andeks,aga tänapäeval need asjad nii ei käi.
see radiaatori-jutt on küll üks arutu hala ja devalveerib ka ülejäänud hädad. Koolijuht on majandusasjus ikka väga-väga saamatu kui ei suuda radiaatorite vahetust ära teha. Malmradiaatoreid veavad inimesed metalli kokkuostu, asi siis nendega vahetuskaupa teha, saades kasutamata malmradiaatorid ja andes vastu oma vanad!? Koolis ju töömees, kes radika ära vahetab, leidub? või mõni lapsevanem? Kõik algab suhtlusest!
Kui isegi nõuka-ajalei suutnud neid asju ära teha, siis on see koolijuhi õpitud saamatus!
kas koolijuht peab käima ja vahetama radiaatioreid kui juba aastaid räägitakse jutust, et maja tehakse korda? ma ei usu et mees, kes on nii kaua ühe kooli eesotsas olnud, on seal vaid jumala (või siis ministri) armust, vaid ikka selle eest, et ta tegude inimene on.
kallemäe kool on teistsugune kool, kui meie suursugused talveaia või briljantsponsoritega kombinaadid, mistõttu tuleks ka sellele kindlasti rohkem tähelepanu pöörata.
Kallemäel õppisid vanasti ainult raskesti kasvatatavad, väärakad ja muidu lollid.
Kas tänapäeval käivad seal normaalsed õpilased ka ??
vanasti nimetati kõiki kel mingi puue raskesti kasvatatavaks, väärakaks ja lolliks. tänapäeval nimetatakse neid õige nimega. loe lugu ja ole vait. tundub et sa ise vääriksid ühte nendest nimetustest mida sa siin loetlesid
asjatundjana võib öelda, et Kallemäe kooli kogu sooja- ja veetorustik on amortiseerunud, pole radiaatoreid kuhugi kinnitada. Torud on pealegi seinte sees. Ilma kap-remondita (suurte rahadeta) koolimajas edasi töötada ei saa. Süüdistustega koolijuhi aadressil pannakse täiesti mööda. 70-aastaseid metalltorusid ei muuda isegi koolijuht säravaiks.