Sitked naabrid autonoomsel Ahvenamaal

Sitked naabrid autonoomsel Ahvenamaal

 

Mariehamni sadam meenutab mulle trollipeatust Tallinnas. Mugavat ja sooja ainult. Bussipeatustega Saaremaal seda võrrelda ei saa. Nii tihti ei käi Saaremaal üheski peatuses buss kui Ahvenamaal peatuvad Läänemere kauneimad laevad.

On sel saarerahval siin ikka vedanud, otseühendus kahe city’ga – Helsingi ja Stockholmiga – ja Tallinn ning Turu ka, leian end väikese kadedusega mõtisklemas.

Laupäevaõhtu linnas tundus inimtühjavõitu… väljaarvatud rõõmsad eesti poisid, kes Kappahli kaubamajas naerdes üksteisele triibulisi meestealukaid pakuvad ja geiparaadile soovitavad minna. Annan neile märku, et nad pole siin mitte üksi seda keelt rääkimas. Ka nemad imestavad, et kellele siin need poed küll on, kui inimesi pole.

Ootan lastega öist Stockholm–Tallinna laeva, meie ootamise mõne tunni jooksul paistab Stockholmist tulevatelt laevadelt inimesi lausa voolavat tagasi Ahvenamaale. Mõni ime, et linn tühi tundus, ahvenamaalased olid lihtsalt kodust ära, saame aru.

Just sügav meri saarte ümber, mis sel ajal, kui Saaremaa juba mitu tuhat aastat alaliselt asustatud oli, alles hülgeküttide ajutiste peatuspaikadena oma nina merest välja upitasid, on tänaseks Ahvenamaale tema iseseisvuse garantii andnud. Reederid, laevade varustajad ja laevaehitajad on viimased paarsada aastat saarestikku jõukust kogunud.

Ka põlluharijad on väikestelt, suuruselt Saaremaa põldudega võrreldavailt maalappidelt võtnud parima. Kui kartulikasvatus siin umbes 150 aastat tagasi levima hakkas, on esimest korda kirja pandud ka ahvenamaalaste omaaegsed olulised väetamise nipid: muidugi adru, koduloomade sõnnik, kuid ka purustatud kadakavõsa – peened oksad, okkad, marjad –, aga samuti kuuse- ja männiokkad ning teokarbid mererannast. Täna pea igas Eesti poes müügil olev Taffel Chips on Ahvenamaa kartulitest krõpsusid valmistava kohaliku firma kaubamärk. Ja piima juuakse siin ainult oma saare lehmade oma – kergesti leiad poeriiulilt suurte kirjadega Ahvenamaa piima pakid.

Ahvenamaal ehmusin isegi, leides end mõttelt, et mida tegelikult arvavad turistid, kui neid meie lagunenud tuulikuid vaatama viiakse. Olin nagu harjunud, et tuulikud käivadki sellised armsad-armetud, hallid, lagunenud.
Ahvenamaa Meremuuseumis on näha maailma ainuke päris mereröövli lipp. Nii nad ise väidavad…

Soome keelt ahvenamaalane meelsasti ei räägi. Kui oskad pisutki rootsi keelt, tasuks juttu alustada selles keeles. Eestlase räägitud rootsi keel istub siinseile hästi, sest meenutab intonatsiooni poolest riigirootsi keelest erinevat kohalikku keelt.

Minu meelest võib Ahvenamaa rahva jonni ja iseteadvust nende elukorralduses kohates igale saarlasele pähe tulla ketserlik mõte vähemalt isemajandavast Saaremaast.

Ahvenamaa (Åland)

Rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemere põhjaosas Soome ja Rootsi vahel

Pindala: 6787 km²

Elanikke: 26 530 (2005. a)

Ametlik keel: rootsi keel

Ametlik valuuta: euro (arveldatakse ka Rootsi kroonides)

Administratiivne jaotus: 16 valda

Keskus: Mariehamni linn, asutatud 1861. a (11 000 elanikku)
Soome vabariigi autonoomne lään, millel on oma kodakondsus, parlament, lipp, vapp, sõidukite numbrimärgid ja postmargid

1947. aastast demilitariseeritud piirkond

1995. aastast kuulub koos Soomega Euroopa Liitu

Allikas: Åland Official Tourist Gateway

Print Friendly, PDF & Email