Tänu revolutsionääri juubelile sai Kuressaare linnapark korda (1)

Veebruaris 1988 räägiti palju lähenevast Viktor Kingissepa 100. sünniaastapäevast. Võib öelda, et sündmus tuli linnale kasuks, sest palju vastukaja tekitanud revolutsionääri kuju kesklinna püstitamise kõrval sai aasta jooksul korda ka linna park, mis seni oli meenutanud pigem pimedat metsatukka.

Tollase Kingissepa linna park ei olnud 1988. aastal kaugeltki samasugune jalutamispaik nagu tänapäeval. Pargil puudusid korralikud piirdeaiad ja väljaehitatud teedevõrk. Õhtusel ajal mattus park pimedusse, kuna puudus valgustus. Revolutsionääri sünnipäevaks otsustati pargile uus ilme anda.
“Asjade kordasaamiseks on ikka mingit tähtpäeva vaja,” kinnitab praegune Kuressaare linnaaednik Kaljo Ellik, kes ka tol ajal linna täitevkomitee aseesimehena haljastusküsimustega tegeles.

Park nagu mets

Ellik ütleb, et parki ei andnud tänapäevase olukorraga võrreldagi. “Park oli ikka päris mets,” meenutab ta, tõdedes, et pargi korrastustööd olid suurejoonelised ning see avati siiski suvel, kuna revolutsionääri sünnipäeva peeti läbi aasta.

Veebruarikuu neljanda päeva Kommunismiehitaja lehenumbris loetletakse, millised uuendused pargis tulevad: remonditakse kõlakoda ja kuursaal, park saab efektsed valgustid, kaks purskkaevu, laste mänguplatsid, teerajad, pingid jne.

Kaljo Elliku sõnul sai enamik asju ka teoks. Üks suuremaid töid oli pargile uue piirdeaia rajamine, milles osalesid aktiivselt Eesti Üliõpilasehitusmaleva liikmed.

“Tegid nii kõvasti tööd, et kukkusid magama sinna, kuhu parasjagu juhtus,” meenutab Ellik. Tänapäeval ei oska keegi ette kujutada parki ilma valgustuseta, tollal see aga puudus. “Park kaevati kõik pahupidi, et valgusteid panna. See kutsus esile suurt pahameelt,” räägib Ellik. Samuti oli suur asi ka linna esimeste purskkaevude rajamine, mis kahjuks küll kohe tööle ei hakanud.

Elliku mäletamist mööda oli probleem selles, et suure kiiruga olid ehitajad unustanud äravoolutorud kas siis paigaldamata või ühendamata. Igatahes oli purskkaevudesse vee sissevool olemas, kuid ära minna polnud sel kuhugi. Erilisteks peab Ellik ka tolleaegseid malmist konstruktsiooniga pargipinke, mis toodi kohale kaugelt Venemaalt, Nižni-Novgorodi linnast.

Oma osa pargi korrastamisel mängis kindlasti ka see, et taastati pargi ääres asuv V. Kingissepa memoriaalmuuseum.

Print Friendly, PDF & Email