Saaremaa talupidajate liit otsib asendustalunikke (2)

Saaremaa talupidajate liit otsib asendustalunikke

 

Saaremaa talupidajate liit korraldab sel reedel Saaremaa Maheköögis ja Orissaare vallamajas teabepäeva eesmärgiga leida inimesi, kes tahavad läbida asendustalunike kursused, ja talupidajaid, kes soovivad endale puhkuse ajaks majapidamisse asendustalunikku saada.

Saaremaa talupidajate liit ootab reedel, 29. veebruaril kell 11 Saaremaa Mahekööki või kell 15 Orissaare vallamajja nii talupidajaid, kes asendustaluniku teenusest huvitatud on, kui ka inimesi, kel huvi tulevikus asendustalunikuna leiba teenida.

“Ei tahaks uskuda, et saarlased ennast tööga tappa tahavad,” ütles Saaremaa talupidajate liidu juhatuse esimees Aivar Kallas, lisades, et puhkus kulub kõigile ära ning isegi talust lahkumata on asendustalunikku kasutades võimalik mõni nädal veidi kergemalt läbi ajada ja pisut hinge tõmmata.

Asendustalunikke puudutavaid küsimusi tulevad selgitama talupidajate keskliidu inimesed ise. “Kui Saaremaa talunikud leiavad inimesi, keda nad usaldavad, siis asendustalunike süsteem Saaremaal käivitub,” ütles Eesti talupidajate keskliidu nõunik Riina Kaldaru, lisades, et mandrilt ju keegi Saaremaal talunikuks käima ei hakka. Kaldaru sõnul ongi seminari eesmärk leida inimesi, keda saata koolitusele. Tema kinnitusel on neid talupidajaid Saaremaal küll, kes asendustalunike teenust kasutaks.
Uus asendustalunike koolitus algab 17. märtsil. Kaldaru andmetel saavad soovijad juba juulis teha kutseeksami.

Eelmisel aastal jäid saarlased asendustalunike kasutamise võimalusest ilma.

Eelmisel aastal jäid saarlased võimalusest kasutada puhkuse ajal riigi palgal olevaid asendustalunikke ilma. Põhjusel, et Saaremaa talunike huvi puhkuseasendajate vastu oli olematu ja asendustalunike koolitusele ei saadetud kedagi. Samuti ei olnud Saaremaa talupidajate liidul sel ajal juhti.

Kellele asendusteenust võimaldatakse?

Toetatavat asendusteenust osutatakse põllumajandustootjale, kel oli eelnenud kalendriaastal kuni neli töötajat ja netokäive kuni kolm miljonit krooni. Samuti peab tal olema põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viiele loomühikule vastaval hulgal veiseid, sigu, lambaid või kitsi (1. mai seisuga). “Kahjuks ei ole loetelus hetkel hobuseid, kuid üritame edaspidi seadusandlust muuta ja ka hobusepidajatele puhkusevõimaluse anda,” selgitas Kallas.

Asendusteenust ei saa taotleda iga põllumees eraldi, vaid keskorganisatsioonina Eestimaa talupidajate keskliit, kes korraldab teenuse osutamist ja sõlmib põllumeestega sellekohaseid asenduslepinguid.

Mullu toetati riigieelarvest 6292 asendustunni korraldamist summas ligi 674 000 krooni, tunnitasu määr oli 107 krooni ja 50 senti.

Print Friendly, PDF & Email