Lugeja kiri: Hümn Valjala rahvamajas 22. veebruari õhtul

Hümni lauldakse hardunult, südamlikult, mõtestatult, kuid vahel ainult pealiskaudselt. 22. veebruari õhtul lauldi Eesti Vabariigi hümni Valjala rahvamajas nii laval kui saalis, lauldi kõlavalt, veendunult.

Hümnile eelnes sõnalis-muusikaline kompositsioon Valjala ajaloo olulisematest etappidest. Sulev Peäske, Tiina Kaubi ja Anne Auväärti esitatud ajaloofakte ilmestasid segakoor Õie Pärtli ning sega- ja naisrahvatantsurühm Mari Sootsi juhendamisel. Lõõtspillimängija Ain Hannus aitas suurepäraselt luua tutvustatava ajajärgu meeleolu.

Valjala noorte spordilembust demonstreeriti püramiididega. Seda oli eriti meeldiv ja kosutav tõdeda, et eksisteerib veel kunagiste kooli- ja spordipidude vaim ja vaimsus. Kõik laval esitatu oli emakeelne, omane ja lähedane. Tunniaegne kava oli korralikult läbi mõeldud ja esitatud nii, et kuulajad tunnetasid lugupidamist oma maa, oma kodu vastu, et esinejad ise veendusid oma sõnade-tegude õigsuses ja vajalikkuses.

Enne programmi lõppu lausuti lavalt: “Meie vaimne kodu on Eesti ja eesti keel. Kui peame seda kodu väärtuseks, siis on elus ka Eesti asi ja Eesti riik, mis seda kodu kaitseb.” Kõik, mis eelnevalt näha ja kuulata antud, oli selle kokkuvõtte kinnituseks nagu hümngi, mida koos lauldi.

Eeskavale järgnesid sõnavõtud ja tervitused. Meeldiv oli tõdeda, et head suhted Soome Pirkkala valla ja Valjala valla vahel on püsivad. Tunnustuse ja sõpruse märgina andsid Pirkkala esindajad üle oma kohaliku kunstniku suure maali, seltskondliku osa sisustas Pirkkala instrumentaalansambel.
Ajaloolane Bruno Pao tuletas meelde piimatootmist Valjalas enne ja pärast viimast sõda. Vallavolikogu esimees Liilia Eensaar ja vallavanem Kaido Kaasik rääkisid valla tänapäevast.

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamine Valjalas kinnitas usku, et Eesti küla elab, et valla alevik külade keskusena, valla keskusena hoiab, säilitab ja arendab meie iseolemist.

Vilve Männa

Print Friendly, PDF & Email