Liiva katlamaja tarbib puitu ja turvast

Liiva katlamaja tarbib puitu ja turvast

 

Möödunud aastal köeti Liiva katlamajas 1560 kuupmeetrit hakkpuitu ja 185 tonni kütteturvast. Liiva tsentraalkatlamaja on maakonnas üks väheseid, mis algsel kujul säilinud. Köetavatest hoonetest on 75 protsenti vallale eluliselt tähtsad sotsiaalobjektid: Muhu põhikool, lasteaed, vanurite hooldekodu ja spordihall. Suur on ka elamute osakaal. Kogu köetav kubatuur ulatub 43 000 kuupmeetrini.

Katlamaja üks püsimajäämise ja arenemise põhjusi peitubki kohalike kütuste kasutamises. Sellele lisandub veel visuaalne ja keskkonnakaitseline aspekt: üks korsten risustab vähem silma ja loodust kui neli tossavat korstnat.

Paar aastat tagasi tegin kontrollarvutuse saamaks teada, kui palju vald võidab praeguse küttemajanduse korraldusega, võrreldes sellega, kui vallale kuuluvat iga sotsiaalobjekti kütteõliga eraldi kütta. Selgus, et hakkpuidu tsentraalne kasutamine on üle kahe korra odavam, hoides vallale aastas kokku umbes pool miljonit krooni.

Lähiaastatel lisandub tsentraalkatlamaja tarbijate hulka uus sotsiaalkeskus ning ka mõned 1990-ndate keskel “odavale elektrile” üle läinud korterid.
Praegu napib katlamajal soojuslikku võimsust uute tarbijate lisamiseks. Võimsuse suurendamiseks oleme tellinud Liiva katlamaja rekonstrueerimise eelprojekti ja samas otsime lahendusi võimsama hakkpuidukatla paigaldamiseks.

Juba sel aastal plaanime täielikult üle minna hakkpuidu kasutamisele, kuna tükkturba tootmine Saaremaal on lõpetatud ning mandrilt turba sissevedu läheb väga kalliks. Tegelikult Muhus peale puidu ühegi muu kütusega arvestada ei tasugi. Meie jaoks taandub kõik sellele, kuidas vajalik puidukogus hakke tootmiseks võimalikult odavalt kätte saada.

Saarel on väikekatlamaja jaoks tooret piisavalt. Kütet saame maanteeäärte puhastamisel, tehes koostööd Eesti Energiaga elektriliinide alt võsa raadamisel, talunikega võssakasvanud karjamaade korrastamisel jne. Viimasel ajal on suhteliselt aktiivsed ka erametsaomanikud, kes meile kütet müüvad.

Kasutegur oleneb ka tehnoloogiast

Võsa ja raiejäätmed purustatakse objektil ja veetakse kas katlamajja või hoidlasse. Selleks on vaja traktori haakes mobiilset hakkurit ja veoautot. Katlamaja juures me haket ei valmista, kuna okste vedu on mõttetu ning pealegi asub katlamaja asula keskel, kus tuleb hoida puhtust ja rahu.
Soojatootmise efektiivsus sõltub kolmest osapoolest: tootmisest, soojuse ülekandmisest ja vastuvõtjast ehk tarbijast.

Tootmine võib olla kõrgel tasemel, aga kui soojustrassid ja mõned hooned on väga kehvas seisukorras, siis head tulemust ei saavuta. Muhu soojatrassid on enamikus 25–30 aastat vanad ja meie ühe suurema tarbija spordihalli seisukord on soojapidavuse mõttes äärmiselt vilets. Süsteemi terviklikkust arvestades oleme tellinud kogu Liiva kaugküttesüsteemi tasuvusuuringu, mille põhjal teostame oma edaspidised investeeringud.

Energiavõsa kasvatamine ei ole terves Eestis õieti hoogu sisse saanud. Niikaua kui Muhus on piisavalt saada isetaastuvat puiduressurssi, pole meilgi põhjust sellega tegeleda. Sisuliselt sama lugu on ka pillirooga, mille kasutamisvõimalusi praegu uuritakse. Seni kui ei ole sobivaid tehnoloogiaid pilliroo töötlemiseks katlamajadele sobivaks kütuseks, ei saa sellele väga põhjapanevaid tulevikuvisioone rajada.

Samas sobiks pilliroohake suurepärase lisandina hakkpuidule, kuna pilliroohake on väga kerge ja selle vedu on sisuliselt õhu vedu. Kui aga pilliroojäätmed briketiks töödelda, teeb see kütuse kalliks. Muhu ümbruses pillirooväljadest puudust pole. Oleme meiegi huvitatud pilliroo energeetilisest kasutamisest ning osaleme erinevates uuringutes ja projektides, nagu INTERREG III A “Roostike strateegia Soomes ja Eestis”.

Print Friendly, PDF & Email