Saaremaa ajalehed 90 aastat tagasi

Ajal, mil Tallinnas 1918. aasta 24. veebruaril Eesti iseseisvusmanifest ette loeti ja vabariik välja kuulutati, valitses Saaremaal Saksa okupatsioonirežiim.

Saksa armee oli Lääne-Eesti saared okupeerinud juba 1917. aasta sügisel. Kuna käis veel I maailmasõda, siis valitses võõras võim väga karmide meetmetega. Tolle karmi aja üle elanud Saaremaa mees Aleksander Velvelt (sünd 1897 Loona külas Püha kihelkonnas – surn 1967 Jõhvis) iseloomustas oma mälestustes sakslaste võimu sõnadega “keelan-käsen valitsemisstiil” (vt A. Velvelt Mälestusi 1917.–1918. aasta sündmustest Saaremaal, Saaremaa Muuseumi kaheaastaraamat 1995–1996).

Kohe pärast Saksa okupatsiooni algust keelustati saartel kõik siin varem ilmunud ajalehed. Vanade väljaannete asemel üllitasid okupatsioonivõimud saksakeelse ajalehe Arensburger Zeitung. Et aga ka pärismaalased uue võimu korraldusest aru saaksid ja neid täidaksid, ilmus aeg-ajalt võimude häälekandja eestikeelne tõlge nimetuse all Kuressaare Teataja.

Iseseisva Eesti esimene Saaremaa ajaleht

Ajaleht Saaremaa hakkas taas ilmuma 1918. aasta novembris, kui Saksamaa oli sõjas lüüa saanud. Lehe esimene number on dateeritud kuupäevaga 26. november. Saaremaa muuseumi arhiivraamatukogus on see eksemplar olemas; tõsi, mitte just kõige paremas olukorras – aeg on teinud oma töö ja osa ajalehe 1918. aasta esimesest numbrist on hävinud.
Ent tõenäoliselt on see esimene Saaremaa ajaleht, mis sai ilmuda vabas Eesti riigis. Ajalehe Saaremaa 1918. aasta esimese numbri esimesel leheküljel on avaldatud pöördumine:

Lugejatele
Saksa sõjavägede siiatulekust mineval sügisel pidi “Saaremaa” seisma jääma.
Selleaegse Saksa sõjakuberneri poolt tehti meil kohuseks “Arensburger Zeitungi” ja “Kuressaare Teatajat” välja anda.
Alustuses võis “Kuressaare Teataja” ainult “Arensburger Zeitungi” tõlkes ilmuda. Iseseisvust ei olnud. Pärast poole anti luba lehte enam iseseisvamalt toimetada, kuid õigest iseseisvusest ei olnud ka siis mitte juttugi. Isegi teistest Eesti lehtedest ei võinud kõike avaldada. Paljud kirjutused, mis Saksa riiklisi kasusi kaitsesid, saadeti ametlikult sunduslikeks avaldamiseks.

Okupatsioonivõimud vaikisid Eesti riigi sünni maha

Mis aga puudutab saksakeelset ajalehte Arensburger Zeitung, siis selle 1918. aasta veebruaris ilmunud numbrites (vähemalt neis, mis on Saaremaa muuseumi arhiivraamatukogus olemas) pole Eesti Vabariigi väljakuulutamisest sõnagi kirjutatud.

Nii näiteks võib ajalehe 19. veebruari (s.o päev, mil algas Saksa vägede edasitung Põhja-Lätist ja Lääne-Eesti saartelt ning mil Eesti Maapäeva vanemate kogu moodustas Eestimaa Päästekomitee, kellele anti riiklik võim kogu Eestis ja kes pidi Eesti riikliku iseseisvuse välja kuulutama) numbri esileheküljelt lugeda pikemat järjelugu rahusobitamisest Ukrainas (Der Friedenshluss mit der Ukraine).

Lisaks on lehes pikk rubriik pealkirja all Heeresberichte (sõjateated rinnetelt, mis kiidavad Saksa vägede väidetavat edu) ja rohkesti päevakäske ja -korraldusi (sks k Verordnung või siis Bekanntmachung).

Saksa edukas pealetung

Umbes samasuguse sisuga on ka Arensburger Zeitungi 1918. aasta 22. veebruari number.

Kaks päeva pärast seda, kui Tallinnas oli Eesti Vabariik välja kuulutatud, avaldas Arensburger Zeitung esileheküljel aga suure, rasvaselt trükitud pealkirja “Reval, Dorpat und Pernau von den deutschen Truppen gestern genommen” (Eile hõivasid Saksa väed Tallinna, Tartu ja Pärnu – Arensburger Zeitung 26. veebruar 1918).

Lehe järgmine number, mis arhiivraamatukogus säilinud, on dateeritud kuupäevaga 16. aprill 1918.

Print Friendly, PDF & Email