Kersti Kirs esindab Eesti kultuuri Pariisis

Kersti Kirs esindab Eesti kultuuri Pariisis

 

15. jaanuaril sai täpselt aasta täis päevast, mil Kuressaarest pärit Kersti Kirs valiti Eesti kultuuriatašeeks Prantsusmaal. Saarlastest muusikahuvilised teavad ja tunnevad Kerstit palju aastaid kui ühe Saaremaa oodatuma ja esinduslikuma muusikafestivali – Kuressaare kammermuusikapäevade – eestvedajat.

Räägi, Kersti, mida õigupoolest kujutab endast kultuuriatašee töö.
Tegelen kultuurinõunikuna saatkonna juures Eesti kultuuri esindamisega Prantsusmaal ja olen ka Eesti püsidelegaat UNESCO juures. Kultuuri vallas tähendab mu töö nii Eesti ja Prantsusmaa kultuurisuhete arendamist üldisemalt kui ka konkreetsete kultuuriürituste korraldamist. Tööpäevad on väga erinevad ja sõltuvad peamiselt tööperioodi prioriteetidest.

Millised Eesti kultuurikollektiivid või kunstnikud on möödunud aasta jooksul sinu vahendusel Prantsusmaad külastanud?
Ükshaaval nimesid nimetada pole vahest mõtet, sest neid oli üksjagu.
Möödunud aastal toimus saatkonna korraldusel kõige rohkem süvamuusikakontserte ja näitusi. Üldiselt on mu roll projektide juures väga erinev: alates oma initsiatiivil ülesehitatud ja teostatud kultuuriüritusest ja lõpetades abistamisega näiteks konkreetse kunstniku enda organiseeritud näituse transpordi või reklaami juures. Õnneks on Eesti kunstnikkonnal tänu tihenenud isiklikele kontaktidele tekkinud järjest rohkem võimalusi ka saatkonna vahenduse või abita endale Prantsusmaal midagi korraldada. Sageli on kultuurinõunikul täita lihtsalt esindusfunktsioon. Käesoleval aastal tähistame ka Prantsusmaa kümnes linnas Eesti Vabariigi 90. juubeliaastat, mistõttu ürituste kalender on tihe ja aasta tuleb töörohke.

Kui palju meist eestlastest ja meie kultuurist vanas Euroopas üldse teatakse? Kui palju teab ja tunneb eestlasi ja meie maad tavaprantslane?
Peab ütlema, et teadmised kasvavad aasta-aastalt, eelkõige tänu Prantsuse meedia suuremale huvile Eesti vastu. Lisaks huvilistele turismiinfo jagamisele aitab saatkond muuhulgas korraldada ka prantsuse ajakirjanike pressivisiite Eestisse, ka Saaremaale, et tutvustada neile meie kultuuri, ajalugu, majandust, poliitikat, IT-arenguid, üldist elu-olu otse kohapeal.

Ka prantslaste puhul kehtib reegel: oma silm on kuningas. Visiitide järgsed pea alati väga positiivsed artiklid aitavad inimestel vabaneda koormavatest klišeedest. Kas või teada saada, et eesti keel pole slaavi keel ja et Eestis pole aastaringi külm. Muidugi võiks ka vastu küsida: mida teab tavaeestlane Prantsusmaast peale Eiffeli torni ja põriseva r-i? Soovitaksin kõigil avastada Prantsusmaal muidki paiku peale Pariisi. Prantsusmaa on riik, kus eripärad on piirkonniti kliima, maastiku, kultuuri ja kommete osas väga suured.

Minu teada on Prantsusmaalt konkreetsemat huvi tuntud ka Saaremaa ja Kuressaarega sõprussuhete arendamise vastu. Ka see on võimalus üksteist paremini tundma õppida.

Mida tähendab Eesti huvide esindamine UNESCO-s?
UNESCO on ÜRO allorganisatsioon, mis tegeleb kultuuri-, hariduse, teaduse ja kommunikatsiooniküsimustega ja mille peakorter asub Pariisis. Tänasel päeval on Eestile olulisemad meie kultuuripärandiga seotud küsimused.
UNESCO kaitse all asuva maailmapärandi nimistusse on kantud Tallinna vanalinn, vaimse kultuuripärandi kaitse nimistusse kuuluvad Kihnu kultuuriruum ja meie laulupeod. Täna käib töö setude kultuuripärandi tunnustamiseks UNESCO-s. Eesti on liitunud paljude UNESCO konventsioonidega (dopingu keelustamine spordis, kultuurilise mitmekesisuse kaitse jpt), mille elluviimise ja täitmise eest hoolitsevad Eestis omakorda teised ametnikud, kellele regulaarselt infot vahendan.
Kuna tegu on 192-liikmesriigilise maailmaorganisatsiooniga, kus regiooniti on prioriteedid ja arusaamad väga erinevad, siis on oma häält kuuldavaks teha mõistagi raske. Seepärast on vajalik, et meile oluliste UNESCO konventsioonidega tegelevates komisjonides leiduks ka Eesti esindajaid. Eesti kandidaatide tutvustamine ja neile edu tagamine valimistel UNESCO-s on samuti osa tööst.

Pariisis tegutseb teatavasti ka Eesti Instituut. Millega see asutus tegeleb?
Eesti Instituudi Pariisi filiaalis töötab üks inimene, kellega meie tegevuse laiemad eesmärgid kattuvad. Eraldiseisev on Eesti Instituudi roll Prantsusmaal eesti keele õppega tegelemisel. Pariisis õpetatakse eesti keelt INALCO-s (Ida keelte ja kultuuride instituudis). Aegade jooksul on seal eesti keelt ja kultuuri õppinud rohkem kui 50 huvilist ja seda on Pariisi kohta päris palju. Pariis on muuhulgas ainus maailma linn, kus Eestil on korraga kaks kultuuriesindajat, nii Eesti Instituut kui ka kultuuriatašee.

Kas Pariisis elavad eestlased on loonud ka oma seltse või ühendusi? Kas nad saavad vahel ka kokku?
Eestlasi on Prantsusmaal Pariisi saatkonna andmetel 300 inimese ringis. Reaalsuses võib see number olla kahekordne. Pariisis elab neist enamik, peamiselt tudengid, kes on end Prantsusmaaga sidunud lühemaks ajaks. Kokku saadakse kord kuus ühes Pariisi kohvikus, et lihtsalt suhelda. Muid regulaarsemalt tegutsevaid eestlaste huviringe või laulukoore praegu ei ole, aga püsiva eestlaskonna kasvades Prantsusmaal peaksid tekkima ka need olulised keele- ja kultuurikandjad.

Kuidas oled harjunud eluga maailmalinnas Pariisis?
Tunnen end selles linnas väga koduselt tänu omaaegsele pikale õpinguperioodile. Vaid mõned Pariisi eluolulised ja prantsuse kombestikuga seotud nüansid tuli uuesti meelde tuletada ning nendega arvestama hakata. See kõik on aga loomulik, kui vahetad keskkonda. Eestis olin harjunud info ja inimeste ja tööde-tegemiste kiirema liikumisega, kui see on võimalik Prantsusmaal. Aeg tiksub seal teisiti ja mulle tundub, et prantslased oskavad eestlastest paremini väärtustada puhkehetke.

Olid aastaid Kuressaare kammermuusika päevade mänedžer. Sealt tunneb sind Saaremaa kontserdipublik. Mida andis selle nii populaarse ürituse vedamine sulle isiklikult, peale suure töö loomulikult?
Olen alati öelnud, et see polnud töö, vaid hobi. Korraldasime Andres Paasiga üritust suurest entusiasmist ja soovist, et kodusaarel oleks üks kõrgetasemeline kammermuusika festival, mida professionaalid ja publik hästi teaksid. Isiklikult sain peale kõva kogemuse ja kontaktide palju meeldejäävaid muusikaelamusi, rõõmu ja energiat. Festivalist minevikus rääkida pole aga õige. Andres teeb seda siiani, uute tiimikaaslastega, ja kindlasti ei pea publik esinejates pettuma ka tulevikus.

Kas “rahvus” saarlane tuleb sulle ka Pariisis kasuks?
Kuigi üldistamised-lahterdamised rahvuslikult pinnalt on mulle vastumeelsed, tunnistan siiski, et saarlastele sageli omistatud teatud visadus või heas mõttes jonn istub minuski. Ka Prantsusmaal kõlab eriliselt, kui öelda, et olen sündinud-kasvanud saarel.

Kersti Kirs
Lõpetanud Saaremaa ühisgümnaasiumi ja Tartu õpetajate seminari. Seejärel õppis viis aastat Pariisis Pantheon-Sorbonne’i ülikoolis kultuurikorraldust ja kommunikatsiooni ning kultuuriprojektide juhtimist. Tema diplomitöö teemaks oli “Eesti süvamuusika eksport Euroopasse aastatel 1991–2000”.

On osalenud mitmete kultuuriürituste korraldamisel Prantsusmaal, võtnud 2004. aastal osa rahvusvahelisest muusikamessist MIDEM, olnud aastal 2000 Montpellier´s toimunud Balti Festivali kaaskorraldaja, korraldanud Eesti Vabariigi 80. aastapäeva üritusi Prantsusmaal jpm.
Olnud tegev Kuressaare kammermuusika päevade mänedžerina.
Aastatel 2001–2003 töötas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri produtsendi ja hiljem direktori kohusetäitjana.
Alates aastast 2003 töötas Eesti Filharmoonia kammerkoori produtsendina.
1. jaanuarist 2007 kultuuridiplomaat Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Pariisis.

Print Friendly, PDF & Email