Esimese Eesti presidendi ametlik visiit Saare maakonda (1)

Esimese Eesti presidendi ametlik visiit Saare maakonda

 

Esimese Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi ametlik visiit Saaremaale kujunes tõeliseks suursündmuseks, mida praegugi mäletatakse. Ehkki Saare maakonnas on käinud ametlikel külaskäikudel ka kõik sõjajärgsed presidendid – Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves –, pühendame tänase “Eesti Vabariik 90” lood Konstantin Pätsi ringsõidule meie maakonnas. On ju täna ka Eesti riigi esimese presidendi 134. sünniaastapäev.

Riigi esimene mees ajastas oma visiidi Saare maakonda 20. ja 21. augustiks 1939, nii et tal oli võimalus osa võtta Kaitseliidu Saaremaa maleva 20. aastapäeva tähistamisest. Ehkki Eestimaa saatus otsustati Molotov-Ribbentropi paktiga vaid paari päeva pärast, 23. augustil, ei ennustanud toonaste ajalehtede ja ka mälestuskildude andmeil miski eelseisvaid õudusi.

Tõsi, Konstantin Päts toonitas küll saarel peetud kõnedes, et ees on ootamas raskemad ajad, kuid kinnitas, et “Üle Eesti raja tulek ei ole kerge jalutuskäik”” ning “Meie ei luba kellelgi oma kodumaa pinnalt üle astuda ja siin oma vägivalda maksma panna.

Kui see peaks juhtuma, siis astume kogu rahvas kui üks mees õigelt välja, ja need lipud, mis siin ja üle meie kodumaa lehvivad, on tähisteks, millede alla koguneb meie noori ja täisealisi mehi ja naisi ühiseks jõuks vaenlase vastu”.

Rahvas juubeldas siiski Muhust Sääreni ning kodanikele oli auasi tulla kohtuma oma riigi juhiga. Toonastest ajalehtedest võib lugeda, kuidas kõikjal võeti Pätsi vastu rõõmuhõisete, lillesülemite, laulude ja kodutütarde-noorte kotkaste spaleeridega.

Värviti aedu ja parandati teid

Ootusärevust oli õhus juba enne Pätsi saabumist. Nii kirjutas 19. augusti Meie Maa ettevalmistustest, mida tehti, et riigipead väärikalt vastu võtta. Näiteks võisid turulised ühel hommikul imestada, milleks kaevatakse ümber turu auke ja kistakse üles uulitsasillutis. Kui aga järgmisel päeval sirgusid seal kõrged valged lipuvardad, oli selge, millega tegu. Uus trepp ehitati vana algkoolimaja ette rõdule, kohendati teid ja tänavaid, värviti uksi ja aedu. “Ühe majakese luitunud puitaeda värvis perenaine ise, kummargil üle värvipoti,” imestas ajaleht.

Üldiselt peeti riigipea maakonnavisiiti väga oluliseks, sest sellest andsid ülevaateid vaat et kõik Eesti ajalehed. 21. augusti Maa Hääl alustas oma ülevaadet sellest, et riigipea sõit Saaremaale algas autoga pühapäeva hommikul kell 7 ning kell 9 oli kõrge seltskond juba Virtsus, kus neid ootas aurik Meripoeg. Maa Hääl pidas oluliseks märkida, et Kuivastus oli kaile rivistatud Kaitseliidu aukompanii lipu ja orkestriga ning Meripoja sadamasillale lähenedes puhuti fanfaare, sadamasillal ootasid maavanem Hendrik Otstavel ja Kaitseliidu kõrged mundrikandjad.

Kuressaares tervitas presidenti 10 000 inimest

Kõige pikemalt oli president Kuressaares ning Kaitseliidu Saaremaa maleva 20. aastapäeva pidustused olid tema visiidi olulisemaks osaks. Ajaleht Sakala kirjutas 21. augustil, et riigi esimest kodanikku oli Kuressaares tervitama tulnud 10 000 inimest. “Vana Kuressaare ei ole kunagi näinud nii palju rahvast ega pidulikkust,” toonitas Sakala.

Kaitseliidu Saaremaa malevale oli päev tõesti märkimisväärne, sest pidulikul rivistusel õnnistati malevkondade, noorkotkaste ja kodutütarde lipud ning seda nii luteri kui ka apostliku õigeusu kombe kohaselt. Lipud andis organisatsioonidele üle president ise.

Iseloomustamaks Saaremaal valitsevat õhkkonda kirjutas Pärnumaa Teataja: “Saar-lasi peetakse iseloomult kinnisteks ja olemuselt tagasihoidlikeks, kes ei armasta oma tundeid teistele näidata. Vabariigi presidendi vastuvõtul aga võisime näha, et suured sündmused ja sügavad muljed on võimelised murdma ka saarlaste välist tagasihoidlikkust. Riigipea saabumisel puhkesid kõikjal tormilised ja vaimustatud poolehoiuavaldused. Ja kui vabariigi president tunnustavate sõnadega mainis saarlaste saavutusi ning rõhutas meie kõikide valmisolekut isamaa kaitseks, siis veeresid paljudel pisarad silmist.”

Vaip presidendile

Saaremaa naiskodukaitsjad kinkisid presidendile koos kodutütardega valmistatud seinavaiba. 23. augusti Maa Hääl kirjeldas väärtuslikku kingitust värvikalt: “Vaiba suurus on 1,5 x 2 meetrit. Seinavaip kujutab endast Saaremaa kaarti, kus eri värvides on välja õmmeldud kõik Saaremaa linnused, Kuressaare loss, tuletornid, esimese ja teise klassi maanteed, kalapüügi randu tähistavad väljaõmmeldud kalad, sadamaid ja laevateid purjekad ja aurikud, Vilsandi saart kajakad.

Vaiba parempoolses alumises nurgas on Saaremaa vapp ja aastanumber 1939. Vaiba üleandmisel president oli huvitatud vaiba valmistamiskäigust ja lubas vaiba välja panna Oru lossi, et ka teised võiksid imetleda Saaremaa naiste meistritööd.”

Kahjuks peab ütlema, et väga suure tõenäosusega ei ole saare tüdrukute-naiste uhke käsitöö säilinud, ka presidendi lapselaps Matti Päts ütles, et ilmselt see kas rüüstati või põletati koos Oru lossiga. Samuti ei ole teada, milline vaip välja nägi.

Noored kotkad andsid aga riigijuhile kaasa laevamudeli, mis seisis Saaremaa kaarti kujutaval hõbealusel.

Lilli kinkisid vabariigi presidendile Tumalas kaks väikest koolilast Palmi Hein ja Juta Koel ning Muhus kodutütar Elli Lukas.

Mõntus teatas Konstantin Päts Saaremaa kalanduskonsulendile A. Suurväravale, et ta “kingib ühe bottengarnimõrra Sõrve ühele kehvale, töökale ja püüdlikule lasterikkale perekonnale”. (Meie Maa, 21. august 1939).

Print Friendly, PDF & Email