Eakate elust Eesti Vabariigi

24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi 90. aastapäeva. Vabariigi juubeliaasta üheks eesmärgiks on tõsta meie kodanike austust ja lugupidamist oma riigi vastu, süvendada igas kodanikus oma riigi tunnet.

On öeldud, et riigi rikkust näitab eakate inimeste elatustase ja riigi kultuuritaset suhtumine eakatesse. 2007. aasta seisuga oli Saaremaal 10 680 pensionäri, neist vanaduspensionäre 8085, töövõimetuspensionäre 2162 ja rahvapensioni saajaid 155. Saarlaste keskmine kuupension oli 2404 krooni. Meist suuremat pensioni said ainult Harjumaa pensionärid – 2599 kr – ja Tallinna linna pensionärid 2612 kr. Ülejäänud 13 maakonda jäid meile pensioni suuruse poolest alla. Kõige väiksema keskmise pensioniga – 1928 kr – peavad läbi ajama Põlvamaa pensionärid.

Kuressaare linna pensionäride ühendusse kuulub ligi 700 aktiivset liiget. Ühenduse tööd juhib 8-liikmeline juhatus. Töö toimub tööplaani ja pensionäride soovide alusel. Igal aastal on plaanis kolm suurüritust: uusaastapidu, jaanipäeva ja võidupüha tähistamine ning rahvusvahelise eakate päeva tähistamine oktoobrikuus. Need kõik on ülesaaremaalised üritused, ka ühtegi ühendusse mittekuuluvat eakat ei ole kõrvale jäetud.

Nende ürituste motoks on “Aastatega ei tohiks väheneda uudishimu – sest see annab elule mõtte”. Kuressaare pensionäride ühenduse edukat tegevust näitab arv 4238 inimest, kes kõik osalesid 2007. aastal ühenduse korraldatud üritustel.

Suurem muudatus on see, et pensionibaasosa (praegu on see 1373 kr 58 senti) indekseeritakse suurema koefitsiendiga kui aastahinnet (praegu on aastahinne 54 kr 43 senti). Selle tulemusel suureneb pensioni baasosa edaspidi rohkem. Et baasosa on kõikidel pensionäridel ühesuurune, sõltumata pensioni suurusest, siis võidavad sellega kõik pensionärid, ka need, kellel on vähem tööstaaži. Tänu neile muudatustele peaks alates 1. aprillist kõikide pensionäride pension märgatavalt tõusma.

Alates käesolevast aastast kehtivad puudega täiskasvanu toetuse asemel kaks eri toetust: puudega tööealisele inimesele ja puudega eakale. Tööealiste puudega inimeste igakuised sotsiaaltoetused tõusid 30%.
Alates 1. oktoobrist hakatakse tööealistele toetust arvutama uutel alustel: lisakulude põhjal on suurem toetus nendel, kelle puue toob kaasa suuremaid kulutusi puudest tingitud takistuste ületamiseks.

Lisandub ka uus toetuse liik: töötamistoetus, mida makstakse puudega inimestele.
Võrreldes Eestit teiste riikidega, selgub, et kuigi meie sissetulekud inimese kohta kasvavad, siis rahva õnnetunne ei pruugi sellest veel suureneda.
Meie, eestlaste probleem on võib-olla selles, et me oleme saavutanud viimastel iseseisvusaastatel liiga palju liiga kiiresti. Kiire majanduskasv on tekitanud inimestes hoopis ängistust ja teinud osa neist õnnetuks. Kasv kõigub ja iga muutus tekitab stabiilsust igatsevates inimestes hirmu. Samuti ei ole olemas piiri, kust alates inimene tunneb, et nüüd on tal kõik olemas. Kuid peale raha on tähtsad ka muud väärtused: kodu, inimsuhted, lapsed, eneseteostus, haridus, hobid.

Muutunud ühiskonnas, mis tekitab riske enam, kui toodab hüvesid, on oluline seegi, kuidas eakad suudavad riskidega toime tulla ning samas säilitada rahulolu eluga. See tähendab esmajoones eakate aktiivsuse ja loovuse virgutamist, milleks pakub häid võimalusi osalemine Kuressaare pensionäride ühenduse tegevuses.

2008. aastal on käivitunud projekt “Eakate kool – õpi ja aita inimest”. Projekti raames toimuvad loengud ja kehalised treeningud. Huvitav on ka projekt “Saame sõbraks taimedega”.

Olen hakanud hindama tervislikke eluviise, mida propageerivad eakad inimesed ise ja mille tulemusena kolmandas elufaasis (kõrvalabi vajaduseta) eakate hulk kasvab.

Kallid kaaslinlased ja eakad! Kuressaare pensionäride ühenduse juhatus kutsub kõiki linlasi ja eakaid tundma rõõmu iseseisvast Eestist ja meie riiki edasi viima. Eesti on tervik nii ajas kui ruumis.
Palju õnne, Eesti!

Lilli Maripuu
Eesti eakate
poliitikakomisjoni liige

Print Friendly, PDF & Email