23.02.2008 arhiiv

  • Kui me fotograafiga neljapäeva pärastlõunal Kuressaare ametikooli õppeköögi uksest sisse astume, käib töö juba täiel rindel. Nii palju valgetes kitlites ja torujates kokamütsides poisse-tüdrukuid koos, kõik asjalikult tegutsemas. Justkui teaks igaüks väga täpselt, mida hetkel tegema peab. Ja kõik see sagin toimub õpetajate Lemmi Heero ja Maime Koppeli valvsa pilgu all.

    Köögis päev enne maavanema vastuvõttu

    Kui me fotograafiga neljapäeva pärastlõunal Kuressaare ametikooli õppeköögi uksest sisse astume, käib töö juba täiel rindel. Nii palju valgetes kitlites ja torujates kokamütsides poisse-tüdrukuid koos, kõik asjalikult tegutsemas. Justkui teaks igaüks väga täpselt, mida hetkel tegema peab. Ja kõik see sagin toimub õpetajate Lemmi Heero ja Maime Koppeli valvsa pilgu all.

    Loe edasi...

  • Saaremaa kõrgeimas punktis, Viidumäe iidsetes metsades elab Jaanus. Mees, keda võiks kutsuda elavaks ajalooks. Ta on mees, kellele kuuluvad sõnad “Töll, Töll tule appi!” ning koos Saaremaa vägilasega on ta lahingus valanud rohkemate vaenlaste verd kui tänapäeval Saaremaal elanikke.

    Nael

    Saaremaa kõrgeimas punktis, Viidumäe iidsetes metsades elab Jaanus. Mees, keda võiks kutsuda elavaks ajalooks. Ta on mees, kellele kuuluvad sõnad “Töll, Töll tule appi!” ning koos Saaremaa vägilasega on ta lahingus valanud rohkemate vaenlaste verd kui tänapäeval Saaremaal elanikke.

    Loe edasi...

  • Ühtede jaoks on ta küüniline diktaator, teistele aga rahvuslik ikoon. Isegi oma poliitilise karjääri loojangul ei lakka Fidel Castro (s 1926) olemast vastuoluline isiksus. Sama vastuoluline on Castro olnud kõik need poolsada aastat, mil ta võimul oli.

    Fidel Castro: diktaator ja müüt

    Ühtede jaoks on ta küüniline diktaator, teistele aga rahvuslik ikoon. Isegi oma poliitilise karjääri loojangul ei lakka Fidel Castro (s 1926) olemast vastuoluline isiksus. Sama vastuoluline on Castro olnud kõik need poolsada aastat, mil ta võimul oli.

    Loe edasi...

  • Selle nädala alguses tähistas Kosovo suurejooneliselt oma iseseisvuse väljakuulutamist. Maailma ajakirjandus prognoosib aga, et raskemad ajad seisavad noorel riigil veel ees – igale suurele peole järgneb ju kolossaalne pohmelus. Kuna suurel määral seisab Kosovo iseseisvuse taga aga kohalik maffia, siis pelgab ajakirjandus, et uus riik võib peagi muutuda Euroopa nn mustaks auguks ja siis võib peojärgne pohmelus juba kogu maailma tabada.

    Võõra peo tekitatud pohmelus

    Selle nädala alguses tähistas Kosovo suurejooneliselt oma iseseisvuse väljakuulutamist. Maailma ajakirjandus prognoosib aga, et raskemad ajad seisavad noorel riigil veel ees – igale suurele peole järgneb ju kolossaalne pohmelus. Kuna suurel määral seisab Kosovo iseseisvuse taga aga kohalik maffia, siis pelgab ajakirjandus, et uus riik võib peagi muutuda Euroopa nn mustaks auguks ja siis võib peojärgne pohmelus juba kogu maailma tabada.

    Loe edasi...

  • 1917. aasta Oktoobrirevolutsioonile järgnenud nädalatel süvenes Eesti erakondades üha enam veendumus, et enamlaste võimu all Venemaal demokraatia ei taastu. Et alal hoida ja kindlustada Vene Ajutise Valitsuse ajal saavutatud rahvuslikku autonoomiat, hakkasid Eesti poliitikud otsima alternatiivseid arenguteid.

    Eesti riigi sünd 90 aastat tagasi

    1917. aasta Oktoobrirevolutsioonile järgnenud nädalatel süvenes Eesti erakondades üha enam veendumus, et enamlaste võimu all Venemaal demokraatia ei taastu. Et alal hoida ja kindlustada Vene Ajutise Valitsuse ajal saavutatud rahvuslikku autonoomiat, hakkasid Eesti poliitikud otsima alternatiivseid arenguteid.

    Loe edasi...

  • Ajal, mil Tallinnas 1918. aasta 24. veebruaril Eesti iseseisvusmanifest ette loeti ja vabariik välja kuulutati, valitses Saaremaal Saksa okupatsioonirežiim.

    Saaremaa ajalehed 90 aastat tagasi

    Ajal, mil Tallinnas 1918. aasta 24. veebruaril Eesti iseseisvusmanifest ette loeti ja vabariik välja kuulutati, valitses Saaremaal Saksa okupatsioonirežiim.

    Loe edasi...

  • Pildil on jäädvustatud praeguse Kuressaare vanalinna kooli võimla. Tõenäoliselt on just see koht, kus 1919. aasta 24. veebruaril, kohe pärast Saaremaa mässu mahasurumist, loeti Kuressaares (ja arvatavasti ka kogu Saare maakonnas) esmakordselt laiema avalikkuse ees ette Eesti iseseisvuse manifest. 
Tähendab, siin, Saaremaal kordus sündmus, mis Tallinnas oli aset leidnud juba aasta varem.

    Saaremaal alles aasta hiljem

    Pildil on jäädvustatud praeguse Kuressaare vanalinna kooli võimla. Tõenäoliselt on just see koht, kus 1919. aasta 24. veebruaril, kohe pärast Saaremaa mässu mahasurumist, loeti Kuressaares (ja arvatavasti ka kogu Saare maakonnas) esmakordselt laiema avalikkuse ees ette Eesti iseseisvuse manifest. Tähendab, siin, Saaremaal kordus sündmus, mis Tallinnas oli aset leidnud juba aasta varem.

    Loe edasi...

  • Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva eel huvitas Oma Saart, mida arvavad tänapäeva gümnasistid elust Eestis. Kas ja kuidas on nemad valmis seisma selle eest, et Eesti riik püsima jääks ja et meil oleks siin oma väikesel maalapil turvaline ja meeldiv elada. 
Oma mõtteid jagavad lugejatega Leisi keskkooli, Orissaare gümnaasiumi ja Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi noored.

    Meist igaühest endast sõltub Eesti Vabariigi püsimajäämine

    Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva eel huvitas Oma Saart, mida arvavad tänapäeva gümnasistid elust Eestis. Kas ja kuidas on nemad valmis seisma selle eest, et Eesti riik püsima jääks ja et meil oleks siin oma väikesel maalapil turvaline ja meeldiv elada. Oma mõtteid jagavad lugejatega Leisi keskkooli, Orissaare gümnaasiumi ja Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi noored.

    Loe edasi...

  • 15. jaanuaril sai täpselt aasta täis päevast, mil Kuressaarest pärit Kersti Kirs valiti Eesti kultuuriatašeeks Prantsusmaal. Saarlastest muusikahuvilised teavad ja tunnevad Kerstit palju aastaid kui ühe Saaremaa oodatuma ja esinduslikuma muusikafestivali – Kuressaare kammermuusikapäevade – eestvedajat.

    Kersti Kirs esindab Eesti kultuuri Pariisis

    15. jaanuaril sai täpselt aasta täis päevast, mil Kuressaarest pärit Kersti Kirs valiti Eesti kultuuriatašeeks Prantsusmaal. Saarlastest muusikahuvilised teavad ja tunnevad Kerstit palju aastaid kui ühe Saaremaa oodatuma ja esinduslikuma muusikafestivali – Kuressaare kammermuusikapäevade – eestvedajat.

    Loe edasi...

  • Vabariigi aastapäeva eel teatab statistikaamet, et riigi keskmine palk ületas 12 000 krooni piiri. Seda muidugi ei mainita, miks keskmine palk nii kõrge on ja et seda tõstab teatud valdkonna töötajate 40 000–60 000-kroonine kuupalk.

    Juhtkiri: Kui palju saab palka keskmine eestlane? (1)

    Vabariigi aastapäeva eel teatab statistikaamet, et riigi keskmine palk ületas 12 000 krooni piiri. Seda muidugi ei mainita, miks keskmine palk nii kõrge on ja et seda tõstab teatud valdkonna töötajate 40 000–60 000-kroonine kuupalk.

    Loe edasi...

  • Võõramaa inimestel on kombeks oma kodumaad nimetada “minu riik”. Selline asi tundub keeleoskajale eestimaalasele natuke suurustlev või ülbe. Samamoodi nagu nii mõnegi kultuuri oma riigi kummardamine. “No kuhu see siis kõlbab, kui sul on seljas särk kirjaga EESTI. Lameduse tipp.” Selline on suhtumine.

    Ajakirjanik arvab: Minu riik

    Võõramaa inimestel on kombeks oma kodumaad nimetada “minu riik”. Selline asi tundub keeleoskajale eestimaalasele natuke suurustlev või ülbe. Samamoodi nagu nii mõnegi kultuuri oma riigi kummardamine. “No kuhu see siis kõlbab, kui sul on seljas särk kirjaga EESTI. Lameduse tipp.” Selline on suhtumine.

    Loe edasi...

  • 24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi 90. aastapäeva. Vabariigi juubeliaasta üheks eesmärgiks on tõsta meie kodanike austust ja lugupidamist oma riigi vastu, süvendada igas kodanikus oma riigi tunnet.

    Eakate elust Eesti Vabariigi

    24. veebruaril tähistame Eesti Vabariigi 90. aastapäeva. Vabariigi juubeliaasta üheks eesmärgiks on tõsta meie kodanike austust ja lugupidamist oma riigi vastu, süvendada igas kodanikus oma riigi tunnet.

    Loe edasi...

  • 31. jaanuaril 1919 peeti Paju mõisa juures Valgamaal Vabadussõja kuulus Paju lahing, milles leitnant Julius Kuperjanovi eestlastest partisanid koos soomlastest vabatahtlikega – kokku 700 meest – said jagu 1200 punasest Läti kütist. Lahing kestis kogu päeva ning alles hämarikus pandi asjale punkt ägeda ja raevuka käsitsivõitlusega.

    Iseseisvuse hind

    31. jaanuaril 1919 peeti Paju mõisa juures Valgamaal Vabadussõja kuulus Paju lahing, milles leitnant Julius Kuperjanovi eestlastest partisanid koos soomlastest vabatahtlikega – kokku 700 meest – said jagu 1200 punasest Läti kütist. Lahing kestis kogu päeva ning alles hämarikus pandi asjale punkt ägeda ja raevuka käsitsivõitlusega.

    Loe edasi...

  • “Tervitan Teid, härra president Muhu noorkotkaste ja kodutütarde nimel ja palun vastu võtta need lilled!” ütles kodutütar Elli Lukas 20. augustil 1939 Kuivastus. 
“Ma ei mäleta, kes need sõnad mulle selgeks õpetas,” tunnistas nüüd juba 55 aastat Veskise nime kandev vanaproua, kes hiljuti tähistas oma 80. sünnipäeva ning kelle Oma Saar õnneliku juhuse tõttu üles leidis.

    Laenatud kingadega presidenti tervitamas

    “Tervitan Teid, härra president Muhu noorkotkaste ja kodutütarde nimel ja palun vastu võtta need lilled!” ütles kodutütar Elli Lukas 20. augustil 1939 Kuivastus. “Ma ei mäleta, kes need sõnad mulle selgeks õpetas,” tunnistas nüüd juba 55 aastat Veskise nime kandev vanaproua, kes hiljuti tähistas oma 80. sünnipäeva ning kelle Oma Saar õnneliku juhuse tõttu üles leidis.

    Loe edasi...

  • Esimese Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi ametlik visiit Saaremaale kujunes tõeliseks suursündmuseks, mida praegugi mäletatakse. Ehkki Saare maakonnas on käinud ametlikel külaskäikudel ka kõik sõjajärgsed presidendid – Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves –, pühendame tänase “Eesti Vabariik 90” lood Konstantin Pätsi ringsõidule meie maakonnas. On ju täna ka Eesti riigi esimese presidendi 134. sünniaastapäev.

    Esimese Eesti presidendi ametlik visiit Saare maakonda (1)

    Esimese Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi ametlik visiit Saaremaale kujunes tõeliseks suursündmuseks, mida praegugi mäletatakse. Ehkki Saare maakonnas on käinud ametlikel külaskäikudel ka kõik sõjajärgsed presidendid – Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves –, pühendame tänase “Eesti Vabariik 90” lood Konstantin Pätsi ringsõidule meie maakonnas. On ju täna ka Eesti riigi esimese presidendi 134. sünniaastapäev.

    Loe edasi...

  • Eile oli Saare maavalitsuses koos Saaremaa ettevõtluse edendamise sihtasutuse nõukogu, et valida organisatsioonile uus juhataja.

    Ettevõtluse edendamise sihtasutus valib uut juhatajat

    Eile oli Saare maavalitsuses koos Saaremaa ettevõtluse edendamise sihtasutuse nõukogu, et valida organisatsioonile uus juhataja.

    Loe edasi...

  • Kuressaare linnavolikogu eetikakomisjoni liikmed avaldasid muret isamaalise kasvatustöö puudumise üle koolides.

    Eetikakomisjon kurtis isamaalise kasvatustöö puudumist (3)

    Kuressaare linnavolikogu eetikakomisjoni liikmed avaldasid muret isamaalise kasvatustöö puudumise üle koolides.

    Loe edasi...

  • Statistikaameti teatel tõusis Eesti keskmine brutokuupalk 2007. ja 2006. aasta viimaste kvartalite võrdluses 20,1 protsenti ning oli möödunud aasta neljandas kvartalis 12 270 krooni.

    Saaremaal oli keskmise palga kasv suurim (1)

    Statistikaameti teatel tõusis Eesti keskmine brutokuupalk 2007. ja 2006. aasta viimaste kvartalite võrdluses 20,1 protsenti ning oli möödunud aasta neljandas kvartalis 12 270 krooni.

    Loe edasi...

  • Saaremaa 16 omavalitsuse volikogu liikmetest saavad kõige suuremat istungil osalemise tasu Salme ja Kaarma vallavolikogu liikmed. Salme volikogu lihtliikme istungil osalemise tasu on 950 krooni ja Kaarmal 1000 krooni. Salme vallasekretär Eve Kiil ütles Oma Saarele, et volikogu otsusega on tasu natukese haaval tõstetud ja nüüdseks saab volikogu lihtliige istungil osalemise eest tasu 950 krooni.

    Kõige heldemat istungitasu makstakse Salmel ja Kaarmal (2)

    Saaremaa 16 omavalitsuse volikogu liikmetest saavad kõige suuremat istungil osalemise tasu Salme ja Kaarma vallavolikogu liikmed. Salme volikogu lihtliikme istungil osalemise tasu on 950 krooni ja Kaarmal 1000 krooni. Salme vallasekretär Eve Kiil ütles Oma Saarele, et volikogu otsusega on tasu natukese haaval tõstetud ja nüüdseks saab volikogu lihtliige istungil osalemise eest tasu 950 krooni.

    Loe edasi...

  • 21. veebruaril varastati Valjala valla Sakla külast auto tagavaramootor.

    Krimi

    21. veebruaril varastati Valjala valla Sakla külast auto tagavaramootor.

    Loe edasi...