Uus kord paneb naistearsti pimesoolt opereerima (9)

Uus kord paneb naistearsti pimesoolt opereerima

 

Juhul kui sotsiaalministri määruse muutmine, mis paneb paika haiglate liikide nõuded, läbib kooskõlastusringi, ootab Kuressaare haiglat tõenäoliselt ees stsenaarium, kus günekoloogil tuleb hakata pimesoolt opereerima ning anestesioloog lahastab luumurde. “Nimelt näeb määruse muudatus ette, et praeguse nelja valvearsti (günekoloog, sisehaiguste arst, kirurg ja anestesioloog) hakkab alates aprillikuust üldhaiglates valves olema vaid kaks valvetohtrit,” kommenteeris muudatust SA Kuressaare Haigla juhatuse esimees Viktor Sarapuu.

“Sellises olukorras väheneb haigla üldine valmisolek ja väheneb ka arstiabi kättesaadavuse kvaliteet,” rõhutas haigla juht, kelle sõnul on küll määruse muudatuse tekstis kirjas, et haigla võib ka edaspidi rohkemaid valveid tasustada, kuid seda, millisel moel see tegelikkuses toimiks, kust leitakse rahaline kate, üles tähendatud ei ole.

Sarapuu sõnul peaks 1. aprillist üldhaiglas valves olema kas erakorralise meditsiini arst, keda on vabariigis väga vähe, või anestesioloog, teine valvearst on haigla vaba valik.

“Määruse muudatus paneb haiglatele kohustuse tagada küll arstiabi kättesaadavus, kuid mitte ühtegi tohtrit ei saa kohustada kodus tasuta väljakutset ootama,” toonitas haigla juht, kelle sõnul tekib segadus ka vastutuse küsimuses – kas julgeb üks eriala-arst võtta vastutust teisel erialal? Ning mis saab siis, kui ees ootab raske sünnitus, kuid günekoloogi tööl ei ole? “Ja miks peaks üks erialase haridusega tohter sellist olukorda kannatama?” küsis Sarapuu.

Haigla ravijuht Reet Tuisk toonitas, et nimetatud määruse muudatust on võimalik rakendada mujal Eestis, kus arstiabi on kättesaadav ning heade teede ja kiirete masinatega jõuavad patsiendid tohtrite juurde, aga arvestades Saaremaa eripära, kus meri vahel ning tihti häirib ilmastik normaalset liiklust, ei ole korraliku arstiabi kättesaadavus sellistes oludes kuidagi mõeldav.

Haiglavõrgu arengu komisjon on samuti rõhutanud geograafilisest eripärast tulenevaid erisusi. Ei saa ju saarel rakendada nn “kuldset reeglit”, mille järgi patsiendi transport kõrgema etapi raviasutusse peab olema tagatud ühe tunni jooksul või peab raviasutus asuma 70 kilomeetri kaugusel.

Ministeerium ei mõista saarelist eripära

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Inna Vabamäe on Oma Saarele kinnitanud, et nimetatud määrus peaks sätestama üldhaiglates (mida on ka Kuressaare haigla) ööpäevaringse nelja arsti valvekohustuse asemel kahe arsti valve. Vabamäe hinnangul tekib üldhaiglates võimalus korraldada nii ööpäevaringne arstlik valve vähema arstide arvuga, seejuures arstiabi kvaliteedis kaotamata.

Samas ei välista aga miinimumnõude vähendamine ministeeriumi ametniku sõnul seda, et reaalse teenindatava piirkonna iseärasusi ning reaalseid mahte arvestades ei saaks korraldada üldhaiglas ööpäevaringseid arstlikke valveid ka nõutud miinimumist enam ning sätestada see teistes õigusaktides, mis reguleerivad valvete rahastamist.

Muu võimalik rahastamisskeem aga praegu selge pole. Möödunud aastal oli Kuressaare haiglas statsionaarsel ravil 6380 patsienti. Erakorralise meditsiini abi vajas 10 924 inimest, neist haiglasse jäeti 2515 ning neist omakorda 980 läks operatsioonilauale.

“Kui majas ei ole arstlikku potentsiaali, arste, on see nii ravitaktika kui ka psühholoogiline küsimus,” toonitas Viktor Sarapuu.

Print Friendly, PDF & Email